Kuidas tõsta noorte teadlikkust osalusdemokraatiast ning suurendada kaasatust ühiskondlikku tegevusse?
Tukle kampa mõtlema, mida saame teha, et tõsta noorte osalust ja parandada meie demokraatia kvaliteeti!
Õnnelikuma Eesti nimel: tõstame teadlikkust ja oskusi vaimse tervise tugevdamiseks!
Kuidas tõsta teadlikkust vaimse tervise probleemidest ja inimeste oskusi nendega tegeleda?
Sul on väljakutse, mida soovid teistega jagada?
Sinu väljakutsest võivad kasvada mõjusad algatused!
Kuidas eakate üksildust leevendada?
Palju räägitakse ja kirjutatakse viimastel aastatel üksildusest, mis kasvab üle maailma. Samuti Eestis. Üksildus on midagi muud kui üksindus, mille inimene valib omal vabal tahtel.
Loome muusikalised aiad ja pargid – heliallikad, mis kajavad vastu!
Eesti on muusikarahvas – lisame rohkem muusikat meie avalikku ruumi! Aitame sellega parandada vaimset tervist ja tuua palju rõõmu nii igale inimesele – igale vanusele ja võimekusele.
Kuidas muuta õiglase kaubanduse tooted Eestis populaarseks?
Nagu paljudes teisteski riikides, nii kasutatakse ka Eestis paljusid tooteid, mis on valmistatud arengumaades. Kui me räägime toidust, siis ühed levinuimad tooted on kohvi, suhkur, kakao, banaanid, lilled, puuvill. Alati aga ei ole tegu “õiglase kaubaga”. Mis on Fairtrade ja kuidas tõsta eestlaste teadlikkust sellest?
Kuidas uussisserändajate ja kohalike elanike omavahelist suhtlust ja läbikäimist suurendada minu linnas/vallas?
Tänasel päeval on probleemiks, et välismaalaste peamine sotsiaalne võrgustik on pigem mitte
eestlaste vaid teiste välismaalaste hulgas. Eestlase ja uussisserändajate vahel ei teki ühtekuuluvustunne iseenesest ning selle tekkimiseks tuleks enam toetada kohalike ja sissrändanute vahelisi kontakte ning ühiste tegevuste võimalusi.
Mida teha selleks, et inimesed toituksid tervislikumalt?
Tasakaalustamata toitumine ning vähene ja ebaregulaarne liikumine – suur probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Lõpetame (küber)kiusamise!
Küberkiusamine, mille all mõistetakse tagakiusamist ja alandamist internetis, on muutunud üsna tõsiseks probleemiks: iga neljas laps vanuses 12 kuni 17 aastat on selle nähtusega ühes või teises vormis kokku puutunud.
Mida teha selleks, et ühiskond oleks sidus?
Tänane kiiresti muutuv maailm (populismi tõus, religioosne äärmuslus, majanduskriisid, surve inimõigustele ja inimväärikusele) eeldab, et õpime toetama kaasava, demokraatliku ja sidusa ühiskonna toimimist. Ühiskond on nii tugev kui selle kõige nõrgem lüli.