Hea teada:
Väljakutse esialgne loomine on arvatavasti kõige mahukam osa, kuna eeldab probleemi sõnastamist ning oma panuse läbimõtlemist. Hetkel näeme, et väljakutse omanikuna võib aastas kuluda u 3-6 h aega, aga ka vähem/rohkem sõltuvalt tegevustest (nt. kui korraldad õpilastele ka infotunni vms., siis iga asi nõuab veidi aega). Pea meeles, et Proovikivi aitab sind ka väljakutse aspektide läbimõtlemisel ning sõnastamisel – seetõttu pole vaja esialgse idee esitamisel liiga palju aega kulutada. Väljakutseid on tore luua ka mõttetalgute raames koos teistega.
3. Mul ei ole ideed / ma ei taha väljakutset esitada ise - kas saan liituda mõne teise väljakutsega?
Jah! Seltsis on segasem ning jõuab rohkem ära teha. Selleks, et teada saada, mis teoksil, vaata meie väljakutsete nimekirja ning värskeimate ideede ning kontaktide saamiseks liitu Facebooki grupiga. Võid kirjutada ka Mirellile ning anda endast märku – Mirell leiab sulle sobiva võimaluse – mirellmerirand(ät)gmail.com.
Väljakutse esialgseks kestvuseks on mõeldud üks õppeaasta (september-mai), kuid sama väljakutse võib jätkuda ka järgneval õppeaastal – see on eriti sobilik pikemaajalise ja süsteemse tulemuse saavutamiseks. Näiteks üks õpetaja tõdes, et kogukonnas algatatud koostööst jätkuks projekte tervele koolile vähemalt 10 aastaks.
Koolinoorte jaoks on väljakutsetele vastamine õppetöö osa, nt läbi projektipõhise õppe, uurimistööde, loovtööde, ettevõtlusõppe jms.
Tüüpiline projektipõhise õppe protsess hõlmab endas teemaga tutvumist, uurimist, ideede/lahenduste leidmist, projekti/algatuse elluviimist, esitlemist ja refleksiooni. Selline projektipõhine õpe sobib hästi nii ettevõtluse tundi, ühiskonnaõpetusse, aga ka teistesse ainetesse – samuti lõimivad meie õpetajad nutikalt erinevaid aineid.
Lisaks võib väljakutsetest osa võtta noortekeskuste kaudu – ideaalis olekski noorteprojektid toetatud nii formaalse õppe kui ka mitte-formaalse õppe läbi. Proovikivi palub ühendust võtta kõigil koolidel ja noortekeskustel, kellel selle mudeli vastu in huvi.
Jah! Ka üliõpilased ning kutsekoolide õpilased on oodatud osalema. Selleks näeme hetkel kahte varianti: a) läbi õppetöö, kus õppejõud/õpetaja seob mingi osa õppetööst väljakutsega või b) läbi omaalgatusliku projekti, uurimistöö, praktika vms.
Tulevikus laiendame osalejate sihtgruppi võib-olla veelgi.
Jah, saad küll, kui pead seda vajalikuks. Selleks pead vormis ära märkima, millisele sihtgrupile on väljakutse suunatud. Proovikivi meeskond saab sind ka sihtgrupi määramisel aidata, kui selleks on vajadus.
Kõige lihtsam on alustada raamistiku dokumendist. Sealt leiad viiteid ja esmast infot.
Jah! Väljakutse esitada igaüks, kes on valmis sellesse oma aega ning energiat panustama. Ka koolikesksed väljakutsed on oodatud!
Mõnel juhul ei avalda Proovikivi väljakutset. See võib olla tingitud sellest, et väljakutse idee on veel liiga “toores”, selle sisu vajab edasi arendamist või ei vasta Proovikivi ootustele. Sellisel juhul püüab Proovikivi olla sulle igati abiks, et ideed arendada. Meie eesmärk on, et head väljakutsed jõuaksid noorteni ning oleksid tõukeks, et panustada Eesti ja maailma arengusse.
Kõik väljakutsetega seotud küsimused esita julgelt Mirellile – mirellmerirand(ät)gmail.com. Ei ole ühtegi rumalat küsimust! Proovikivi meeskond on siin, et sind aidata.
Väljakutsete loomise mõttetalgud 2020
2. – 8. juunil 2020 korraldas Proovikivi esmakordselt väljakutsete loomise mõttetalgud Facebook live’i ja Zoomi vahendusel.
- Proovikivi Facebooki lehel saad järelvaadata Facebook live’i videoülekandeid.
- Mõttetalgute grupp jääb avatuks kõigile, kes on huvitatud väljakutsete loomisest või nendes partnerina osalemisest.
Tunnustus
Proovikivi tunnustab kõiki toetajaid – lepime iga toetajaga eraldi kokku tunnustamise viisi, nt teie reklaamimine läbi meie facebooki, veebilehe, materjalide, üritustel vms. Kõikide küsimuste ja soovide korral anna endast märku Mirellile – mirellmerirand(ät)gmail.com.