“Nagu teisteski riikides, nii kasutatakse ka Eestis paljusid tooteid, mis on valmistatud arengumaades. Kui me räägime toidust, siis ühed levinuimad tooted on kohvi, suhkur, kakao, banaanid, lilled, puuvill. Kahjuks toob nende tootmine vahel kaasa ka negatiivseid tagajärgi nagu töötajate väärkohtlemine ja keskkonna reostus. Fairtrade on üks võimalik viis, kuidas saame tootmisprotsessi arengumaades mõjutada. Inimesed aga ei ole sellest teadlikud…” – Liisa-Indra, MTÜ Mondo
Väljakutse panustab järgnevate eesmärkide saavutamisse:
KAE-d:
Eesti 2035:
Väljakutse looja:
Partnerid:
Väljakutse tutvustus
Eestis kasutatakse paljusid tooteid, mis on valmistatud arengumaades. Ühed levinuimad tooted on kohv, suhkur, kakao, banaanid, lilled, puuvill. Kuidas saaksime anda oma panuse, et põllumehed, kes neid tooteid toodavad, saaksid õiglast tasu ja nende elukeskkonda ei kahjustataks? Teadlikkust õiglasest kaubandusest on Eestis püüdnud tõsta MTÜ Mondo. Paljud inimesed siiski ei tea õiglase kaubanduse ja fairtade märgise kohta. Kuidas saaksime inimeste teadlikkust tõsta ja teha nii, et fairtrade tooteid ostetaks enam?
Milles seisneb probleem?
Kas teadsid, et meie ostud poes võivad rahastada lapstööjõudu, keskkonna reostamist ja diskrimineerimist? Riikides, kus inimeste töötamine ja keskkonnakaitse pole hästi reguleeritud, mõjutame meie kaudselt sealt pärit asju ostes inimeste ja looduse olukorda. Suur osa inimestest aga ei ole teadlikud sellest, mida ja kuidas me tarbijatena mõjutame.
Ka meie eestlastena armastame šokolaadi, head kohvi ja maiustusi, tahame vahel süüa banaane ja kanda ilusaid riideid. Toorained nendeks toodeteks (ja vahel ka tooted ise) tulevad kaugelt ja otseselt trabitavasse lõpp-produkti ei puutu, siis näiteks šokolaadi ostes ei tule tihtipeale pähegi uurida, kust see tuleb, ja ei ole oskustki siin hakata eristama, mis on õiglane ja mis mitte. Teadlik tarbimine on aga üks viise, kuidas saame maailma enda ümber mõjutada.
Keda see mõjutab?
Probleem mõjutab eelkõige inimesi, kes kannatavad ebaõiglase kaubanduse tulemusel, nt farmi töötajad Aafrikas või Aasias. Kaudselt puudutab see aga meid kõiki, kes midagi ostavad. Uuringud näitavad, et enamasti juhivad leibkonnas naised ostuotsuseid. Samas on just praegused noored need, kes oma otsuste läbi saaksid tulevikku kõige enam vormida.
Kuidas on probleemi juba proovitud lahendada?
Kuna teiste riikide seadusi ja regulatsioone on keeruline meil muuta, siis üks viis avaldada positiivset mõju on läbi majandustegevuse, näiteks seades tingimusi ostetavale toorainele ja/või eelistades ühte teisele teatud tingimustel.
Fairtrade (õiglane kaup – eesti k.) algas 1960. aastatel Euroopas kodanikuliikumisena. Fairtrade märgis on vanim ja tuntuim jätkusuutlikkuse märgis. Arvatakse, et sellel on ka suurim mõju arengumaade talunikele ja tootjatele. Märgist annab väljaFairtrade International organisatsioon. Selle märgise saamine tootele tähendab seda, et toode ja selle tootmine vastavad teatud tingimustele ja standarditele.
Näiteks fairtrade märgisega Ecuadorist tulnud banaanide kasvataja saab toita oma peret, koolitada lapsi, tal on piisava sissetulekuga töö, ta ei viibi mürgiste kemikaalide sees ja kogu tegevus on jätkusuutlik. See on see, mida me tahame. Hoida maad ja mitte muretseda, mis tootega kui palju kahju ma teen. Loe lisa: https://www.fairtrade.ee/margised
Fairtrade International veebilehele on kogutud kõige enam fakte, näiteks mõjust: https://www.fairtrade.net/impact
Fairtrade‘i teadlikkust on Eestis püüdnud tõsta MTÜ Mondo. Mondo tegeleb õiglase kaubanduse alase teavitustööga juba viimased 6 aastat. Igal aastal tuleb meil tegevusi juurde ja võimalused on suuremad. Baltikumid on Fairtrade Finlandi all ja nemad soovivad, et Läti ja Leedu tegevusi juhiksime meie. Kord aastas on õiglase kaubanduse foorum, kus tunnustame õiglase kaubanduse sõpru. Ka on olnud kord aastas oktoobris õiglase kaubanduse nädal, mille sel aastal (2020) plaanime teha kogu kuuks. Mujal maailmas on Fairtrade’il tugev äridega tegelev võrgustik ja tugev tarbijatega tegelev võrgustik. Meie laveerime kahe vahel nii nagu jaksame.
Paljud inimesed siiski ei tea õiglase kaubanduse ja fairtade märgise kohta ja tooteid ostetakse vähe. Kuidas saaksime inimeste teadlikkust tõsta ja teha nii, et fairtrade tooteid ostetaks enam?
Kellele on väljakutse suunatud?
Oodatud on kõik õpilased, õpetajad, lapsevanemad jt kogukonnaliikmed.
Kuidas saaks noored panustada?
Väljakutse raames tuleb ehk häid ideid ja nupukaid lahendusi kasvõi kampaaniateks, tegevusteks noortega vmt. Fairtrade Poland ja Fairtrade International on välja andnud väga häid materjale, nende tegevusest võib inspiratsiooni saada. Ootame huviga õpilaste ideid ja julgustame neid algatama oma projekte!
Mida pean väljakutse võtmisel arvestama?
Väljakutse lahendamisel on vajalik raporteerimine Mondole. Raporteerimine hõlmab
ülevaadet läbiviidud tegevustest, kui paljude noorteni tegevuste läbi jõuti (osalejate
nimekirjad ning osalejate tagasiside).
Hea teada
- On valmis tulema kooli või noortekeskusesse väljakutsest rääkima
- Pakub seminare/webinare kooliaasta jooksul
- Kutsub külla MTÜ Mondo kontorisse
- On valmis andma tagasisidet õpilaste ideedele ning tegema omapoolseid soovitusi
- Tunnustab parimaid ideid ja tehtud projekte
Lisainfo
Mirell Merirand
mirell@proovikivi.ee
Millist mõju soovime väljakutse läbi luua ja kuidas seda mõõdame?
Mõju noorte arengule:
- Kas väljakutse lahendamine ja oma projektide elluviimine panustas noorte haridusse (sh oli võimalik siduda ettenähtud ainekava ja üldpädevustega)
- Kas noored tulid omalt poolt välja võimalike lahendustega – noore loovus ja ettevõtlikkus
Ühiskondlik / kogukondlik mõju:
- Kui palju on tõusnud inimeste teadlikkus õiglasest kaubandusest;
- Kui palju ostavad inimesed fairtrade märgiga tooteid;
- Kui palju neid tooteid poekettidesse müügile võetakse;
- Kui palju kasutavad fairtrade märgiga toorainet kohalikud tootjad (näiteks suhkur kohalike joogitehaste jookides, maiustustes jne)
