Kuidas lahendaksid selle väljakutse Sina?

Hea tervis on kõige alus!

Saksa filosoof Arthur Schopenhauer on öelnud, et üheksa kümnendikku meie õnnest põhineb üksnes tervisel. Koos tervisega muutub kõik naudingu allikaks; temata seevastu pole nauditav ükski väline hüve, olgu mis liiki tahes. Ka kaasaegsed õnneuuringud on leidnud, et inimesed, kes tunnevad, et nende tervis on hea, on õnnelikumad.

Aga mida siis tähendab tervis? Tervis on mõiste, mida on üsna keeruline ühtselt defineerida, aga kindlasti on oluline mõista, et tervis on midagi palju enamat kui lihtsalt haiguste või puude puudumine. Tervis on üheaegselt nii füüsilise, sotsiaalse kui ka vaimse heaolu seisund, mida mõjutavad väga mitmed erinevad tegurid sh nii inimene ise kui ka teda ümbritsev keskkond.

Väljakutse panustab järgnevate eesmärkide saavutamisse:

KAE-d:

Eesti 2035:

Väljakutse looja:

Partnerid:

Kuidas muuta tervislik toitumine normiks?

Terviseprobleemid maailmas

Terviseprobleemid on maailma erinevates piirkondades üsna erinevad ning siin eristuvad madala sissetulekuga vaesemad riigid ja keskmise ning suure sissetulekuga rikkamad riigid omavahel oluliselt. Nii iseloomustab näiteks madala sissetulekuga vaesemaid riike jätkuvalt suur suremus nakkushaigustesse, kõrge imikute ja väikelaste suremus ning ka suremus toitainete vaeguse tagajärjel. Samal ajal on rikkamates riikides peamiseks surmapõhjuseks mittenakkuslikud haigused, nagu nt südame-veresoonkonnahaigused, vähkkasvajad, kroonilised hingamisteede haigused ja diabeet.

Mittenakkushaigustest haigustest tingitud surmad moodustavad kogu maailmas kõigist surmadest 71% st neisse sureb igal aastal 41 miljonit inimest.

Viis peamist mittenakkuslike haiguste riskitegurit on õhusaaste, alkoholi ning tubakatoodete tarvitamine,  tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus. Seega on haiguste ennetamisel eelkõige oluline tervist toetav eluviis ja riskitegurite vähendamine.

Tasakaalustamata toitumine ning vähene ja ebaregulaarne liikumine – suur probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Milles seisneb probleem?

Nagu öeldud, on tasakaalustamata toitumine ning vähene ja ebaregulaarne liikumine olulised mitmete tõsiste haiguste (nt südame-veresoonkonnahaigused, mõned vähkkasvajad, diabeet) riskitegurid ning ka peamisteks ülekaalu ja rasvumise põhjustajateks. Ülekaal ja rasvumine aga on omakorda seotud nende samade raskete haiguste väljakujunemisega.

Seetõttu ongi aina kasvav ülekaalulisus suur rahvatervise probleem kogu maailmas ning paraku ka Eestis. Ülekaaluliste laste, noorte ja täiskasvanute arv kasvab iga aastaga.

2018. aastal läbi viidud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgub, et ülekaaluliste ja rasvunud noorte hulk on võrreldes eelmise uuringuga kasvanud 3%. Olukorra tõsidust näitab veelgi enam see, et kui aastal 2002. oli ülemäärase kehakaaluga 6% 11-15-aastastest õpilastest, siis 2018. aastaks nende hulk kasvanud juba 17%ni. Võrdlusena enesehinnangutele on viidud läbi ka mõõtmispõhine toitumisuuring 2014. aastal. See näitas, et 10–13-aastaste hulgas on ülekaalulisi suisa 34 % ning 14–17-aastaste hulgas 24 %. Nooremate õpilaste kohta teame 2015/2016 õppeaastal läbi viidud Euroopa laste rasvumise seire uuringu tulemustest, et 26% Eesti esimese klassi õpilastest on rasvunud või ülekaalulised. Poiste hulgas on ülekaalulisi rohkem kui tüdrukute hulgas.

Samuti on ülemäärane kehakaal Eesti täiskasvanud elanikkonna seas tõusuteel. 2016. aastal oli 52% Eesti täiskasvanutest ülekaalulised või rasvunud ning kui selline tõus jätkub, prognoositakse, et 2025. aastaks on Eesti elanikest 62% ülemäärase kehakaaluga.

Mis põhjustab ülekaalulisust?

Ülekaalulisuse teket mõjutavad väga mitmed erinevad tegurid, nagu nt ümbritsev keskkond ja tervist toetavate valikute kättesaadavus ning inimese enda tervisekäitumine, sh toitumis- liikumis- ja uneharjumused ning ekraanide taga veedetud aeg. Ka geenidel on ülekaalulisuse tekkes oma roll, kuid laste ülekaalulisusest saab geenide süüks panna vähem kui 5 protsenti.

Toitumist võib pidada üheks olulisemaks ülekaalu teket mõjutavaks teguriks ja siinkohal on tähtis igapäevane mitmekesine, vajadustele vastav, tasakaalustatud regulaarne toitumine, sh hommikusöögi söömine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et menüüs oleks piisavalt puu- ja köögivilju ning maiustusi ja soolaseid näkse tarbida võimalikult vähe, mitte rohkem kui 2-4 portsjonit päevas (nt 1 portsjon = 1 komm või 2 tl mett, suhkrut või moosi). Tasub meeles pidada, et tervise seisukohast ei ole maiustuste, soolaste näkside ning toidule lisatavate suhkrute tarbimine vajalik ning need võib ka menüüst välja jätta.

Noorte ülekaalulisust põhjustavad tegurid

  • Hommikusöögi mitte söömine

Erinevatest Eestis läbi viidud uuringute tulemustest on näha, et ülekaalulisi lapsi on rohkem nende hulgas, kes ei söö regulaarselt hommikusööki. Kahjuks on iga aastaga langenud regulaarselt hommikusööki söövate kooliõpilaste arv.

  • Vähene köögi- ja puuviljade söömine

Liigse kehakaaluga õpilased tarbivad võrreldes normaalkaaluliste õpilastega vähem köögi- ja puuvilja.

  • Liialt sage  maiustuste, karastusjookide, soolaste näkside  ja kiirtoidu söömine

2014. aasta rahvastiku toitumisuuringu andmetest on teada, et suhkrut, maiustusi ja soolaseid näkse tarbivad soovitust oluliselt enam lapsed kõikides vanusegruppides. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust teame, et ligi pooled õpilased söövad maiustusi ja joovad karastusjooke peaaegu iga päev. Võrreldes tüdrukutega söövad poisid sagedamini hamburgereid, friikartuleid ja kartulikrõpse ning joovad sagedamini karastus- ning energiajooke. Poiste hulgas on energiajookide tarbimise sagedus viimastel aastatel oluliselt kasvanud.

  • Passiivne eluviis ja vähene kehaline aktiivsus

Ülekaalulised noored veedavad tihtipeale rohkem aega erinevate ekraanide seltsis, nad on kehaliselt vähem aktiivsed ning käivad vähem trennis.

Keda see mõjutab?

Probleem mõjutab nii noori kui vanu inimesi, kelle tervis kannatab kehva toitumise pärast. Samuti mõjutab probleem ühiskonda tervikuna, kuna enamasti peab ühiskond (Haigekassa) kandma kulud, mis seostuvad meie tervisemuredega.

Kuidas on probleemi juba proovitud lahendada?

Inspiratsiooni ja lahendusi aktiivseteks tegevusteks koolis ja vabal ajal võib leida lehtedelt:

  • Vahetund LINK
  • Liikuma kutsuv kool LINK

Kellele on väljakutse suunatud?

Oodatud on kõik õpilased, õpetajad, lapsevanemad jt kogukonnaliikmed.

Kuidas saaks noored panustada?

Võimalikud probleemküsimused projekti loomiseks:

  • Kuidas meie kool saaks toetada tervislikku toitumist ja füüsilist aktiivsust?
  • Kuidas muuta Eesti tervemaks?
  • Kuidas teha tervislikumad valikud kättesaadavamaks?
  • Kuidas muuta valikud tervislikumaks?

Projekti kirjeldus:

Paljud lapsed ei mõtle kuidas toit nende keha ja ajutegevust mõjutab. Süüakse palju magusat ja ebatervislikke suupisteid. Projekti käigus õpilased uurivad toitumise mõju füüsilisele tervisele.

Peamised sammud lahenduse leidmisel:

  • Valitakse sihtgrupp
  • Viiakse läbi uuring nende toitumisharjumuste kohta
  • Lisaks uuritake kui aktiivselt nad trennides osalevad
  • Uuritakse erinevaid materjale toitumise mõju kohta
  • Intervjueeritakse kooli kokkasid
  • Hinnatakse kooli võimalusi ja ruumikasutust, kuidas tekitada nt terviseradasid või võimalusi füüsiliseks liigutamiseks

Lõpptulemus

Õpilased esitlevad oma tulemusi ning pakuvad lahendusi, kuidas oleks just nende koolis võimalik toetada tervislikku toitumist ja suurendada füüsilist aktiivsust.

Mida pean väljakutse võtmisel arvestama?

Hetkel ei ole erinõudeid. Palume kõigil osalejatel anda oma projektidest meile teada vastavalt juhendile.

Tutvu lisamaterjalidega

Lisamaterjalid, millega palume tutvuda:

  • Uuring: Eesti laste kehaline aktiivsus ei ole piisav optimaalse tervise säilitamiseks – LINK
  • Eesti laste tervis on EL kehvemate seas – LINK
  • Liikuma kutsuv kool
  • Vahetund.ee – LINK
  • Aastaid ülekaaluline olnud koolitüdrukon kurb, kui sa iseendale ei meeldi
  • ERR: Eesti laste kehakaalu kergitavad helikoptervanemlus ja kehv eeskujuLINK

Hea teada

  • Oleme valmis tulema kooli või noortekeskusesse rääkima
  • Soovi korral teeme huvitava töötoa, kuhu kaasame valdkonnas tegutsejad

Lisainfo

mirellmerirand@gmail.com

Millist mõju soovime väljakutse läbi luua ja kuidas seda mõõdame?

Ajajoon

2. oktoober – Proovikivi avaüritus
. . .

Webinar eksperdiga

7 päevane väljakutse: pea toidupäevikut!

Ja nüüd tegutsema!

Lisa kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata. Kohustuslikud väljad on märgitud *

Postita