Kuidas lahendaksid selle väljakutse Sina?

“Tänapäeval on loomulik, et inimesed kolivad erinevatel põhjustel kas lühiajaliselt või pikemaks ajaks oma koduriigist mõnda teise riiki. Põhjuseks võib olla abiellumine, õpingud, töö, aga vahel ka kurvemad asjaolud nagu sõjakoldest või looduskatastroofi olukorrast põgenemine. Uues kohas olles võib algul raske olla. Kas Sina tunned mõnda hiljuti Eesti elama sattunud inimest? Kuidas saaksid neid paremini tundma õppida? Mida saaksid neilt õppida? Kuidas saaksid neid aidata?

Väljakutse panustab järgnevate eesmärkide saavutamisse:

KAE-d:

Eesti 2035:

Väljakutse looja:

Partnerid:

Väljakutse tutvustus

Eesti „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2027“ järgi tagab Eesti elujõulisuse
kestlik rahvastik ja sidus ühiskond. Sidusa ühiskonna saavutamiseks on kahtlemata oluline, et
Eestis elavad rahvusgrupid omavahel hästi läbi saaksid ja Eestisse sisserännanud siis
võimalikult edukalt kohaneksid ja ühiskonda panustaksid. Sisserändajate kohanemisel ja
lõimumisel mängivad olulist rolli nii poliitika, sisserännanute valmisolek kohaneda, aga ka
Eesti elanike endi hoiakud sisserändajate suhtes. Balti Uuringu Instituudi poolt läbiviidud
uuringu järgi (2019) mõjutab Eestisse sisserännanute kuulumistunnet võrgustiku leidmine
(sõbrad), võrdne kohtlemine ja tunne, et ollakse teretulnud, kohalike inimeste (negatiivsete
hinnanguteta) huvi sisserändaja kultuuri vastu, aga ka eesti keele oskus.

Loe lisa:

Milles seisneb probleem?

Tänasel päeval on probleemiks, et välismaalaste peamine sotsiaalne võrgustik on pigem mitte
eestlaste vaid teiste välismaalaste hulgas. 2017. aasta integratsiooni monitooringu andmete
põhjal puutuvad uussisserändajad kohalikega kõige enam kokku oma tööl või koolis, oluliselt
vähem aga teistes olukordades – sõpruskonnas, vaba aega veetes. Ühelt poolt on loomulik, et
sarnase taustaga inimesed mõistavad teineteist paremini ja moodustavad oma kogukonna.
Samas BUI uuringu (2019) põhjal ei ole uussisserändajatel lihtne eestlastega sõpradeks saada.
Sõbralike suhete loomise takistuseks peetakse negatiivseid hoiakuid kohaliku elanikkonna
hulgas, ebakindlust ja usaldamatust, teatud sotsiaalsete harjumuste (nt võõraste inimestega
rääkimine) puudumist ja ühise keele oskust.
Välismaalaste vähene suhtlus kohalikega tähendab, et välismaalased jäävad sageli kõrvale
ainult eesti keeles või eesti keelt kõnelevate elanike seas jagatud üritustest ning seega võib
vaba aja veetmine jääda ühekülgseks. Juhul kui puudub kontakt töövälise eluga, võib see viia
mingil hetkel kapseldumiseni ning sealt edasi üksilduseni. See omakorda võib omada mõju
vaimsele tervisele ja heaolule ning sundida inimesi ka Eestist lahkuma.

Eestlase ja uussisserändajate vahel ei teki ühtekuuluvustunne iseenesest ning selle
tekkimiseks tuleks enam toetada kohalike ja sissrändanute vahelisi kontakte ning ühiste tegevuste võimalusi. Eelkõige kohalikul tasanadil (linnas, vallas jne) on ühistel kooskäimise/ tegemise platvormidel potentsiaal, et uussisserändajate ja kohalike elanike omavahelist suhtlust ja läbikäimist suurendada. Ühised kontaktid võivad vähendada ka eelarvamusi ja suurendada usaldust välismaalaste suhtes Eesti ühiskonnas.

Keda see mõjutab?

Kooskäimise platvormide puudus mõjutab nii uussisserändajaid kui kohaliku elanikkonda.
Suurem läbikäimine eesti elanikkonnaga suurendab uussisserändajate kuuluvustunnet,
sotsiaalset võrgustiku ja aitab ennetada üksindust ja vaimseid probleeme ning rikastab vaba
aja veetmise võimalusi. Eesti elanike jaoks on ühistel kontaktidel ka potentsiaal vähendada
eelarvamusi ja suurendada usaldust välismaalaste suhtes. Riigi ja omavalitsuse vaatest
panustavad ühised kooskäimise platvormid uusisserändajate ja kohalike vahelisse lõimumisse
ning sidusa ühiskonna kujunemisse. Väljakutse puudutab noori, kel on võimalus panustada ja
nende kodukandis erinevate rahvuste vahelist suhtlust ja lõimumist toetada.

Kuidas on probleemi juba proovitud lahendada?

Eestis on välismaalaste võimaldatud rohkelt kohanemist toetavaid teenuseid. Vaata lähemalt:
BUI uuring (2019) (lk 24). BUI uuringu järgi selgub, et nii eestlastel kui uusisserändajatel
peab olema selge põhjus ühiseks aja veetmiseks, nt hobigrupp, tööalane tegevus, start-up
ideed, häkatonid, vabatahtlik tegevus, (üliõpilas)organisatsioonid jne, laiendamaks oma
võrgustikku.
Mõned näited mida on ettevõetud toetamaks välismaalaste kaasatust vabaaja ja
ühistegevustesse teiste eesti elanikega on järgnevad:

  • välismaalaste paremaks kaasamiseks vabatahtlikena muudeti 2019 a Vabatahtlike
    värav (vabatahtliku töö võimalusi koondav veebiportaal) lisaks eesti- ja vene- keelele
    ka ka inglise keelseks.
  • toetamaks eestlaste ja välismaalaste vahelisi kontakte korraldavad mitmed
    organisatsioonid, teiste hulgas näiteks Pagulasabi ja Tartu Rahvusvaheline Maja,
    ühisüritusi, kus saavad kokku nii välismaalased kui ka kohalikud
    (http://www.saametuttavaks.ee/).
  • eestlastega kontakti leidmiseks on väga kasulik eesti keele oskus ning tänasel päeval
    on uussisserändajatele võimaldatud tasuta eesti keele õpe.

Kellele on väljakutse suunatud?

Oodatud on kõik õpilased, õpetajad, lapsevanemad jt kogukonnaliikmed.

Kuidas saaks noored panustada?

Võimalused kuidas noored saavad antud proovikivi lahendmisse panustada:

  • uurida kui edukalt on välismaalased oma kodukandis lõimunud kohaliku
    elanikkonnaga (nt viia läbi küsitlus, intervjuud sisserännanute ja kohalike inimestega,
    uurida ka riiklikul tasandil tehtud uuringuid).
  • uurida milliseid samme on astutud riiklikul-, kohaliku omavalitsuse- ja kogukonna
    tasandil, et ühistegevusi soodustavaid platvorme luua ja seeläbi lõimumist toetada.
    Millised on head näited Eestis ja teistest riikidest.
  • töötada välja näited millised ühiseid kooskäimise/ tegemise platvorme võiks enda
    kodukandis rakendada, et uussisserändajate ja kohalike elanike omavahelist suhtlust ja
    läbikäimist suurendada (võimalusel kaasake ideede väljatöötamisse ka rändetaustaga inimesi). Kes võiks nende platvormide ellurakendamise eest vastutada (riik, omavalitsus, ettevõtjad, kohalik kogukond, välismaalased, noored ise vms)?
  • töötada välja võimalikud lahendused ja praktikad ühiste kooskäimise platvormide näol mida noored ise saavad ellu viia ja püüdke neid ellu rakendada
  • mõelda välja mõni sotsiaalne ettevõte või algatus (üks hea näide sotsiaalsest ettevõttest, mis antud probleemi lahendab, on Köömen https://koomen.ee/)
  • korraldada lõimumisega seotud küsimusi käsitlevaid üritusi, nt seminare, filmiõhtuidjne oma koolis ja kogukonnas (nt raamatukogu, kultuurikeskus jne). Näiteks üritusi, mille raames oma väljatöötatud ideid tutvustada.
  • aruande koostamine uuringu tulemustest, läbiviidud tegevustest ning edaspidistest soovitustest. Ettepanekuid võib suunata ka kohalike omavalitsuse ametnikele.

Mida pean väljakutse võtmisel arvestama?

Väljakutse lahendamisel on vajalik raporteerimine Mondole. Raporteerimine hõlmab
ülevaadet läbiviidud tegevustest, kui paljude noorteni tegevuste läbi jõuti (osalejate
nimekirjad ning osalejate tagasiside).

Hea teada

MTÜ Mondo...
  • On valmis tulema kooli või noortekeskusesse väljakutsest rääkima
  • Pakub seminare kooliaasta jooksul
  • Kutsub külla MTÜ Mondo kontorisse
  • Toetab noortepoolse teavitustöö läbiviimist kuni 100 eur ürituse kohta
  • On valmis andma tagasisidet õpilaste ideedele ning tegema omapoolseid soovitusi

Lisainfo

Antud proovikivi lahendamine on osaliselt toetatud ja läbiviidud MTÜ Mondo projekti
„Jagatud teekonnad“: faktid ja lood rändest 21. sajandil, raames:

Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil

 

Kontakt: meelis@mondo.org.ee

Millist mõju soovime väljakutse läbi luua ja kuidas seda mõõdame?

Mõju noorte arengule:

  • Kas proovikivi lahendamine panustas noorte haridusse (st oli võimalik siduda proovikivi lahendamine ettenähtud ainekava ja üldpädevustega)
  • Kas noored tulid omalt poolt välja võimalike lahendustega – noore loovus ja ettevõtlikkus

Ühiskondlik / kogukondlik mõju:

  • Kas noorte poolt pakutud lahendus vastab valdkonna lahenduste headele praktikatele
  • Kas mõned noorte poolt pakutud lahendustest on praktikas ka noorte endi poolt rakendatavad (antud proovikivi lahendamise tingimus on, et noored viivad antud teemal läbi ka teavitustegevuse oma koolis ja/või kogukonnas)
  • Kas noored viisid mõned enda loodud platvormidest / lahendustest / ideedest ka ellu
  • Kas koostati raport/ülevaade lõimumise toetamisest kohalikul tasandil ning vajalikest
    sammudest ühiste kooskäimise / tegemise võimaluste edendamiseks
  • Kui paljude inimesteni, sh teiste noorteni jõuti oma teavitustegevusega
  • Kas noored tutvustasid oma lahendusi ka otsustetegijatele (nt kohalik omavalitsus, kohalikud ettevõtjad vms)

Ajajoon

2. oktoober – Proovikivi avaüritus
. . .

Webinar eksperdiga

Ja nüüd tegutsema!

Lisa kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata. Kohustuslikud väljad on märgitud *

Postita