noor naine mõtlik, käed, vaatab kaugusesse, sünge

Kuidas lahendaksid selle väljakutse Sina?

Vaimse tervise probleeme on inimestel järjest rohkem. Need probleemid on inimestel sageli takistuseks, et elada õnnelikku, täisväärtuslikku ja edukat elu, kuid probleeme ei saa lahendada, kui ei teata nende olemustest ega ka sellest, kuhu võiks pöörduda mõne mure korral. Vaimse tervise teema on endiselt Eestis tabu, teadmatus on suur ja see peab muutuma! Vaimsest tervisest rääkimine ja selle mõistmine peab saama uueks normaalsuseks. Sina saad aidata Eestil selleni jõuda!

Väljakutse panustab järgnevate eesmärkide saavutamisse:

KAE-d:

Eesti 2035:

Väljakutse looja:

Partnerid:

Tallinna Vaimse Tervise Keskus

Vaata videot Tervise Arengu Instituudi konverentsilt, kus vestlusringis „Kuidas vaimne tervis saaks Eestis nähtamatust nähtavaks“ osalevad Eesti Noorte vaimse tervise liikumise esindaja Hedvig Madisson, sotsiaalminister Tanel Kiik ja Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane.

Kuidas saaksime tõsta teadlikkust vaimse tervise probleemidest ning arendada inimestes oskusi nende probleemidega edukalt tegeleda, neid isegi ennetada? Ennetustöö on oluline, et juba varakult inimest juhendada ja suunata tervema elu poole nii, et tema aktiivsus ja osavõtt elus vaimse tervise probleemi tõttu ei väheneks – see aitab ka kokku hoida ravile ja hilisematele tahajärgedele kuluvat (riigi) raha.

Enne väljakutse loomist korraldasime probleemi olemuse ja ulatuse mõistmiseks küsitluse. Vastused näitasid selgelt, et suheldes vaimse tervise probleemiga lähedasega on tähtis seda probleemi mõista. Teadlikkuse tõstmine on seega ennetustöö üks oluline osa.

Alustada saame juba noortest, kuid sama oluline on tõsta teadlikkust ka vanemate inimeste seas, kuna ka nemad ei ole kaitstud vaimse tervise murede eest. Iga inimene on haavatav – nii mehed kui naised.

Loe lähemalt küsimustiku vastustest siit.

Milles seisneb probleem?

Vaimse tervise probleemid on meie ühiskonnas suurenev murekoht, mille lahendused on veel kesised. “Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel diagnoosisid psühhiaatrid 2019. aastal kokku 23 640 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu, millest 34% moodustasid neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (nt ärevushäired). Kokku konsulteeriti 2019. aastal 94 603 inimest, kellest 9,6% moodustasid 0–14-aastased lapsed,” (Vaimse tervise roheline raamat, lk 7). Kurb tõsiasi on, et 2019. aastal suri suitsiidi tagajärjel 193 inimest, kellest 150 olid mehed (Vaimse tervise roheline raamat, lk 11).

Levinumad vaimse tervise probleemid

Levinumad häired 5-14-aastaste seas on käitumishäired, tähelepanu- ja hüperaktiivsus häired ja ärevushäired. 15-19-aastaste seas on enim ärevushäireid, käitumishäireid ja depressiivseid häireid, 20-59-aastaste seas on levinuim alkoholi tarvitamise häire. 60+ vanuses inimeste seas on kõige sagedasemad depressiivsed häired, alkoholi tarvitamise häire ning ärevushäired (Vaimse tervise roheline raamat, lk 7). Liina Kersna on oma artiklis “Lapse vaimne tervis pole vähem oluline kui füüsiline” kirjutanud: “Tihti jõuavad hädas lapsed abini alles siis, kui on teinud enesetapukatse või end tahtlikult vigastanud. Tallinna 14–15-aastastest õpilastest on vähemalt korra elu jooksul ennast tahtlikult vigastanud 33 protsenti.” See on karm statistika ja tuleks vaeva näha, et olukorda parandada.

Töövõime langeb

Ühiskonna vaimse tervise kehvenedes suureneb töövõimetuse osakaal ja seetõttu suurenevad ka riigikulud. Sotsiaalministeerium toob “Vaimse tervise rohelises raamatus” (lk 10-11) välja statistika, et 2018.aastal olid töövõime hindamiseks peamiseks diagnoosiks psüühika- ja käitumishäired, mis moodustasid lausa 27% kõikidest töövõime vähenemistest. Viimaste aastatega on mitmekordistunud psüühikahäiretest tingitud töövõimetuse hüvitamisele kulunud summa ning 1,5 korda on kasvanud nende inimeste arv, kellele määratakse töövabastuspäevi. Sotsiaalministeerium ennustab, et trendid jätkuvad samamoodi.

Abi kättesaadavus on vähenemas

2019. aastal töötas Eestis 228 psühhiaatrit, mis teeb 16 psühhiaatrit 100 000 elaniku kohta. See on 30-40 psühhiaatrit vähem, kui Eesti Psühhiaatrite Liidu koostatud psühhiaatria eriala arengukava järgi oleks ootuspärane. Lisaks on suur osa praegustest psühhiaatritest pensioniealised või lähiajal sellesse vanusesse jõudmas, mistõttu saab rääkida psühhiaatrite kriisist. Üha suurenev on selliste inimeste arv, kes peavad ootama arstile pääsemist lubatust kauem ehk üle 42 päeva. Õigeaegne abi jääb saamata nii arstide puuduse kui ka vähese rahastuse tõttu. (Vaimse tervise roheline raamat, lk 16)

VATEK on kirjutanud: “Paljud inimesed ei märka enda juures häire tekkimist, ei pea abi küsimist vajalikuks või ei pöördu abi saamiseks spetsialisti vastuvõtule kartuses saada märgistatud ja tõrjutud. Ühiskonna negatiivne hoiak ja teadmatus häirete sümptomitest mõjutavad potentsiaalsete abivajajate jõudmist tervishoiuteenusteni. Ärevushäirete varasema diagnoosimise ja adekvaatse raviga esmatasandi arstiabis on võimalik parandada patsientide elukvaliteeti ning vähendada tervishoiukulutusi. Inimesi on oluline teavitada sellest, et meeleolu- ja tundeeluhäired on ravitavad.” (Vaimse tervise strateegia 2016-2025, lk 34) Temaatika on Eestis endiselt tabu ja pigem vaikitakse maha. Teadlikkust selles valdkonnas tuleb tõsta ja see on võimalik vaid läbi sellest rääkimise ning aktiivselt inimeste kaasamisega.

Keda see mõjutab?

Vaimse tervise temaatika mõjutab igaüht. Kunagi ei või olla kindel, et just Sina või hoopis Sinu lähedane ei koge mõnda vaimse tervise probleemi ja sel juhul on suureks abiks teadlikkus sellest temaatikast. 

Ühiskonnana on samuti oluline indiviidide heaolu – niiviisi saame luua tervema ja õnnelikuma ühiskonna, riigi.

Kuidas on probleemi juba proovitud lahendada?

Riigipoolsete lahenduste mõned näited:

  • Töökeskkonna vaimse tervise analüüs, lk 23
    1. Võimaldatakse töötajatele psühholoogilist nõustamist;
    2. Võimaldatakse töötajatele tervisedenduslikke tegevusi (liikumisaktiivsuse toetamine, tervisliku toitumise toetamine, lisapuhkepäevad, paindlik tööaeg ja -koht jpm);
    3. Eestis on ettevõtteid, kes on määranud töötajate seast tervisesaadikud, kes tegelevad tervisliku eluviisi propageerimisega. Nad täidavad ühtlasi ka töökeskkonnavoliniku rolli.
  • Vaimse tervise strateegia 2016-2025, lk 18-20
    1. Riiklikul tasandil välja töötada vaimse tervise poliitika ning seda järjepidevalt kaasajastada; sõnastada pikaajalised eesmärgid ja tegevused vaimse tervise edendamiseks; määratleda valdkondadeülesed vastutused;
    2. Integreerida esmatasandi spetsialistide (nt perearst, sotsiaaltöötaja) erialase väljaõppe õppekavadesse vaimse tervise edendamise temaatika, mis hõlmab kogu inimese elukaare;
    3. Tagada vaimse tervise info kättesaadavus erinevatele vanusegruppidele nende eripära arvestades (keelekasutus, infokandjad);
    4. Hoida ja arendada usaldusväärseid veebikeskkondi (portaale, veebilehti – vatek.ee, enesetunne.ee, peaasi.ee, amor.ee), et elanikkonnale oleks vaimse tervise alane informatsioon kättesaadav 

Riik on loonud mitmed vaimse tervise teenused ja eneseabi vahendid. Kõigile Eesti elanikele on kättesaadav usaldustelefoni teenused (www.eluliin.ee, www.usaldus.ee), mida osutavad kutsealase ettevalmistuse saanud professionaalsed kuulajad (Töökeskkonna vaimse tervise analüüs, lk 25).

Vabaühenduste lahenduste mõned näited:

Kõigile eesti keelt kõnelevatele abivajajatele pakuvad põhjalikku informatsiooni nõustamisvõimalustest ja tasuta veebipõhist nõustamist Eesti psühholoogiaüliõpilased (www.lahendus.net). Hingehoiuteenust pakutakse üle Eesti kõigile abivajajaile (hingehoid.ee). (Töökeskkonna vaimse tervise analüüs, lk 25)

MTÜ Peaasjad (peaasi.ee) on andnud suure panuse vaimse tervise heaolu edendamisesse, viies läbi erinevaid koolitusi erinevatele vanuseastmetele, tehes suurt teavitustööd. Peaasi.ee on informatiivne veebilehekülg, kust saab inimene ise leida esimesed juhised enda tervenemiseks või tervise hoidmiseks. Lisaks pakuvad nad ka nõustamise võimalust.

Lisaks panustab ka näiteks SA Kiusamisvaba Kool laste ja noorte tervesse arengusse.

Kellele on väljakutse suunatud?

Väljakutse on suunatud kõigile, kes leiavad, et vaimne tervis on oluline temaatika ja hetkel meie ühiskonnas murekoht, mis vajab kiiret lahendust.

Kuidas saaks noored panustada?

Ühe võimalusena saavad noored levitada informatsiooni, uurida ise vaimse tervise kohta ja seejärel jagada teadmisi. Näiteks saab uurida, kuidas suhtuvad erinevad põlvkonnad vaimse tervise olulisusesse ja miks; kuidas täpselt erineb see põlvkonniti ning kuidas suurendada nende teadlikkust ja mõistmist. Samuti saab võrrelda seda ka sugude vahel.

Tasuks ka uurida, mida tehakse välismaal vaimse tervise heaks (mida oleks võimalik eraisikutel teha kas iseseisvalt või koostöös mõne asutusega) ja mõelda, kuidas saaks toimivaid tegevusi ka Eestis rakendada. 

Võib ka uurida, kas Eesti Vaimse tervise strateegias toodud eesmärkideni on juba jõutud ja kui mitte, siis miks ja mida saaks teha.

Mida pean väljakutse võtmisel arvestama?

Väljakutse võtmisel tuleb arvesse võtta, et saadakse palju uut informatsiooni, millest nii mõndagi võib olla väga üllatav ja alati mitte heas mõttes. Kuid samuti tuleb arvesse võtta, et väljakutse võtmisel aidatakse muuta Eesti paremaks kohaks ja astutakse samm lähemale õnnelikule ühiskonnale. 😊

Tutvu lisamaterjalidega

Alustada tasuks nendega tutvumisest:

Vaimse tervise roheline raamat (Sotsiaalministeerium, 2020)

https://peaasi.ee/

https://www.who.int/health-topics/mental-health#tab=tab_1

https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/ulevaade-vaimse-tervise-probleemidest

https://www.tai.ee/et/tegevused/tervise-edendamine/laste-ja-noorte-tervise-edendamine 

Vaimse tervise strateegia 2016-2025 (Vatek, 2016)

Töökeskkonna vaimse tervise analüüs (Sotsiaalministeerium, 2019)

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 (Sotsiaalministeerium, 2020)

Palju on kirjutatud ka artikleid, mida võid leida internetiotsinguga.

Detsembris 2020 ilmus nt. Õpetajate Lehes artikkel “Õpetaja oluline oskus on abivajavat last märgata“, kus arutlevad Tallinna Ülikooli õppejõud ning tudengid, miks on oluline õpetajakoolituses pöörata tähelepanu ka vaimse tervise probleemidele.

Hea teada

  • Oleme valmis tulema kooli või noortekeskusesse rääkima
  • Soovi korral teeme töötoa, kuhu kaasame valdkonnas tegutsejad
  • Oleme valmis andma tagasisidet õpilaste ideedele ning andma soovitusi ja tagasisidet

Millist mõju soovime väljakutse läbi luua ja kuidas seda mõõdame?

 

Väljakutse eesmärgid

WHO eesmärk 3.4 on 2030. aastaks vähendada enesetappude arvu ⅓ võrra. Sama eesmärk on ka ÜROl. Eestis suri 2019. aastal suitsiidi tagajärjel 193 inimest (Vaimse tervise roheline raamat, lk 11), mis tähendab, et 2030. aastaks peaks see number olema 64.

WHO eesmärk 3.5 on tugevdada ennetustööd ning ravi ainete kuritarvitamise osas. Sama eesmärk on ka Eestis (Statistikaamet) ning ÜROl.

Statistikaameti kodulehe järgi 2019. aastal:

  • Raviga välditavad surmad oli 2246 (2014.a oli 2662) – sarnast muutust järgides võiks see number meie arvates 2030. aastaks olla alla 1200;
  • Ennetusega välditavad surmad oli 2937 (2014.a oli 3404) – sarnast muutust järgides võiks see number meie arvates 2030. aastaks olla alla 2000.

2019. aastal töötas Eestis 228 psühhiaatrit, see on 30-40 psühhiaatrit vähem, kui Eesti Psühhiaatrite Liidu koostatud psühhiaatria eriala arengukava järgi oleks ootuspärane. Aastaks 2030 võiks meie ootuste järgi Eestis töötada vähemalt 275 psühhiaatrit.

 

Väljakutse mõju hindamine

Vaimse tervise näitajaid on keeruline mõõta, sest tegemist on küllaltki subjektiivse valdkonnaga, st inimesed saavad ise enda vaimsele tervisele hinnanguid anda. Küll aga saab välja tuua statistilisi mõõdikuid.

VATEK on “Vaimse tervise strateegias” (lk 5) kirja pannud mõningad mõõdetavad vaimse tervise näitajad:

  • Eesti elanikud annavad järjest kõrgemaid hinnanguid enda subjektiivsele heaolule (emotsionaalne, sotsiaalne ja psühholoogiline).  
  • Pikeneb oodatav eluiga ja lisandub tervena elatud eluaastaid.  
  • Suitsiidide arv elanikkonna kõikides vanusegruppides väheneb.  
  • Alkoholi tarbimine väheneb.  
  • Alaealiste sõltuvuskäitumine (alkoholi, narkootikumide, tubakatoodete tarvitamine) väheneb.  
  • Psüühikahäiretest tingitud püsiv töövõimetus väheneb elanikkonnas. 

Ja nüüd tegutsema!

Lisa kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata. Kohustuslikud väljad on märgitud *

Postita