Kuidas lahendaksid selle väljakutse Sina?

Järgneva kümne aasta jooksul suureneb Eestis üle 80-aastaste osakaal 5%-lt 7%-le, seega suurenevad üksildus ja isoleeritus. Sotsiaalministeerium on seadnud eesmärgiks arendada välja selline pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks hoolduskoormust ennetada (Hoolekandeprogramm, 2019-2022) ja samuti loodetakse riiklikus lahenduses era- ja kolmanda sektori nutikatele ideedele, millega vähendada eakate üksildust ja isoleeritust, teiselt poolt pakkuda lahendusi vananevale elanikkonnale ning omaste suurele hoolduskoormusele.

Väljakutse panustab järgnevate eesmärkide saavutamisse:

KAE-d:

Eesti 2035:

Väljakutse looja:

Partnerid:

Milles seisneb probleem?

Palju räägitakse ja kirjutatakse viimastel aastatel üksildusest, mis kasvab üle maailma. Samuti Eestis. Üksildus on midagi muud kui üksindus, mille inimene valib omal vabal tahtel. Üksildus on hingeline tühjus, kvaliteetse suhte puudumine, sotsiaalne isolatsioon. Ehk olukord, kus sinu lähikonnas on küll inimesi – perekond, sõbrad, ent neil ei ole sinule piisavalt aega või mõnel muul põhjusel tunned sa end ikkagi eemalejäetuna. Üksildust tunnevad väga paljud ning see mõjub inimeste vaimsele tervisele laastavalt. Uuringute järgi suureneb maailmas end üksildasena tundvate inimeste arv, kusjuures eriti ohustatud on vanemaealised, kes on olnud varem sotsiaalselt aktiivsed, aga nüüd ühiskonnaelust läbi lõigatud inimesed. Näiteks Eurobaromeetri (471/2018) uuringu järgi tunneb umbes 2/3 Eesti inimestest, sh vanemaealised, end üksildasena. Punane Rist on välja toonud üksilduse mõjudena enesetapud, suurenenud depressiooni jms. Üksildus ja sellest johtuv kurbus mõjub tervisele nagu 15 sigareti suitsetamine päevas. Eelnev on ehk paljudele juba teada, ent vähem on kuulda olnud võimalikest lahendustest. 

Järgneva kümne aasta jooksul suureneb Eestis üle 80-aastaste osakaal 5%-lt 7%-le, seega suurenevad üksildus ja isoleeritus. Sotsiaalministeerium on seadnud eesmärgiks arendada välja selline pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks hoolduskoormust ennetada (Hoolekandeprogramm, 2019-2022) ja samuti loodetakse riiklikus lahenduses era- ja kolmanda sektori nutikatele ideedele, millega vähendada eakate üksildust ja isoleeritust, teiselt poolt pakkuda lahendusi vananevale elanikkonnale ning omaste suurele hoolduskoormusele.

Keda see mõjutab?

Ennekõike eakaid, keda sotsiaalne eraldatus kimbutab kõige enam.

Kuidas on probleemi juba proovitud lahendada?

Jututaja soovib, et keegi ei peaks end tundma üksildasena, aga ennekõike eakad, keda sotsiaalne eraldatus kimbutab kõige enam. Üks viis sellega tegeleda on Jututaja viis. Jututaja viib kokku teismelised ja pisut vanemad noored ning eakad selleks, et tuua end üksi või üksildasena tundvate eakate ellu juurde rõõmu, positiivseid emotsioone, uusi perspektiive eelkõige läbi suhtluse. Selleks, et päevad, mis muidu kipuvad ehk üksluiseks ja pikaks venima, oleksid sisukad ja rõõmsad, tooksid ellu uusi ja põnevaid kogemusi ning teadmisi. Jututaja noored käivad nii individuaalsetel ajaveetmistel eaka kodus kui ka hooldekodudes elavate eakate juures. Kõige olulisemad komponendid kohtumistel on suhtlemine ja aktiivne kuulamine. See, milliste tegevustega noor ja eakas suhtlemise ja kuulamise täidavad, on nende omavaheline kokkulepe. Mõnele meeldib jalutamas käia, mõnele kaarte mängida, perekonnaalbumeid sirvida ja lugusid juurde jutustada. Või ka päevapoliitika üle arutleda. Noore jaoks on lisaboonus see, et ta  saab  endast märksa suurema elukogemusega inimeselt meeletult elukogemust. Noor kuuleb elust “kunagi ammu” otse algallikast, parimal juhul näeb lugude juurde fotosid, võib-olla ka kaasteelisi. Seega jututamise abil avardub ka noore maailmapilt, ta oskab end seada hoopis teise perspektiivi, kasvatada austust eelkäijate suhtes veelgi, mõista ja aidata teistel mõista, et noor ja vana ei erinegi nii väga.

Kellele on väljakutse suunatud?

Oodatud on kõik õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja teised kogukonnaliikmed.

Kuidas saaks noored panustada?

Võimalused kuidas noored saavad antud proovikivi lahendmisse panustada: 

  • uurida, mida on eakate üksilduse  vähendamiseks juba nende kodukohas teha proovitud (sh riiklikul, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna tasandil). Milliseid samme on astutud teistes riikides/omavalitsustes/kogukondades eakate üksilduse leevendamiseks/vältimiseks ja millised on hea praktikad?
  • uurida, mida nende kodukandi eakad üksilduse leevendamiseks teha tahaksid
  • töötada välja võimalikud lahendused ning leidma need, kes nende elluviimise eest peaks vastutama (riik, omavalitsus, ettevõtjad, kohalik kogukond vms)
  • töötada välja võimalikud lahendused ja praktikad mida noored ise saavad ellu viia, sh:
    • teavitustöö oma koolis või kogukonnas (aruteluringid, kampaania, filmiõhtud jms)
    • ettepanekute koostamine kohalikule omavalitsusele, riigi institutsioonidele, ettevõtjatele jne 
  • aruande koostamine uuringu tulemustest, läbiviidud tegevustest ning soovitustest
  • Jututaja tahab pakkuda ka lihtsalt võimalust tulla tööle Jututajaks (võta ühendust kreete@jututaja.ee). 

Mida pean väljakutse võtmisel arvestama?

Lahendused võiks olla eakaid kaasavad ning nende soove ja ideid arvestavad.

Hea teada

  • On valmis tulema kooli või noortekeskusesse rääkima
  • Soovi korral teeme töötoa, kuhu kaasame valdkonnas tegutsejad
  • Ootab endaga liituma uusi ja motiveeritud Jututajaid
  • On valmis andma tagasisidet õpilaste ideedele ning andma soovitusi ja tagasisidet
  • Tunnustab parimaid ideid ja tehtud projekte

Lisainfo

MTÜ Jututaja projektijuht

Kreete Juurak,

kreete@jututaja.ee

Millist mõju soovime väljakutse läbi luua ja kuidas seda mõõdame?

Ajajoon

2. oktoober – Proovikivi avaüritus
. . .

Webinar eksperdiga

Ja nüüd tegutsema!

Lisa kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata. Kohustuslikud väljad on märgitud *

Postita