Energia julgeolek ja jätkusuutlikkus
Kuidas tagada Eesti energiajulgeolek ja energia tootmise jätkusuutlikkus, sh keskkonnaõbralikkus?
Kuidas tagada Eesti energiajulgeolek ja energia tootmise jätkusuutlikkus, sh keskkonnaõbralikkus?
Sinu väljakutsest võivad kasvada mõjusad algatused!
Palju räägitakse ja kirjutatakse viimastel aastatel üksildusest, mis kasvab üle maailma. Samuti Eestis. Üksildus on midagi muud kui üksindus, mille inimene valib omal vabal tahtel.
Ennustatakse, et 65% tänasest algkooli õpilastest töötavad tulevikus töökohtade peal, mida pole veel olemas. Kuidas neid selleks ette valmistada? Millist haridust vajame muutuvas maailmas? Kuidas muudab haridus maailma?
Kas teadsid, et iga sekund viiakse ühe rekkatäie jagu tekstiilijäätmeid prügimäele või põletatakse? Et igal aastal kulub rõivaste tootmiseks ligikaudu 108 miljonit tonni taastumatuid ressursse ja maha võetakse 120 miljonit puud?
Eesti on muusikarahvas – lisame rohkem muusikat meie avalikku ruumi! Aitame sellega parandada vaimset tervist ja tuua palju rõõmu nii igale inimesele – igale vanusele ja võimekusele.
Nagu paljudes teisteski riikides, nii kasutatakse ka Eestis paljusid tooteid, mis on valmistatud arengumaades. Kui me räägime toidust, siis ühed levinuimad tooted on kohvi, suhkur, kakao, banaanid, lilled, puuvill. Alati aga ei ole tegu “õiglase kaubaga”. Mis on Fairtrade ja kuidas tõsta eestlaste teadlikkust sellest?
Tänasel päeval on probleemiks, et välismaalaste peamine sotsiaalne võrgustik on pigem mitte
eestlaste vaid teiste välismaalaste hulgas. Eestlase ja uussisserändajate vahel ei teki ühtekuuluvustunne iseenesest ning selle tekkimiseks tuleks enam toetada kohalike ja sissrändanute vahelisi kontakte ning ühiste tegevuste võimalusi.
Kuidas teha nii, et oleksime targemad meediatarbijad? Otsime nutikaid ideid, mis aitaks suurendada Eesti inimeste kriitilist mõtlemist ja meediateadlikkust.
Oskus rahaga teadlikult ümber käia, seda säästa ja investeerida, on mitte ainult noorte, vaid kõigi Eesti elanike jaoks vajalik. Mida targemad ja oskuslikumad on inimesed rahaasjades, seda tervem ja tugevam on ka majandus terviklikult.