Kuidas lahendaksid selle väljakutse Sina?

Väidetavalt on tekstiilitööstus üks suurimaid reostajaid. Riiete tarbimine on viimase 15 aastaga maailmas kahekordistunud. Eestlaste panus tekstiiliprügisse on märkimisväärne, kasutades aastas 15 000 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiile.

1990. aastatel sai hoo sisse kiirmood ja koos sellega ka mõtteviis, et riided on väga lühiajaliseks kasutamiseks. Suurema kasumi nimel viisid paljud brändid oma tootmise arengumaadesse, kus on võimalik sama töö ära teha oluliselt väiksemate kuludega. See tõi esile aga järgmised probleemid, mis ei ole tänaseni lahendust leidnud: vabrikutööliste pikad tööpäevad ja madalad palgad, aina kasvav koormus ja (elu)ohtlikud töötingimused vabrikutes (ingl sweatshops)

Seni on kiirmoeketid saanud edu nautida tänu üha kasvavale nõudlusele. Käesoleva aasta andmetel läheb maailmas igal aastal prügimäele 21 miljardit tonni riideid. Mida enam on meie hulgas teadlikke tarbijaid, seda suurem on tõenäosus, et ületootmine hakkab tasapisi leevenema ja prügilatesse jõudev rõivaste ja tekstiili hulk vähenema.

Väljakutse panustab järgnevate eesmärkide saavutamisse:

KAE-d:

Eesti 2035:

Väljakutse looja:

Partnerid:

Kiirmoe kahjulikkus keskkonnale

Kas teadsid, et iga sekund viiakse ühe rekkatäie jagu tekstiilijäätmeid prügimäele või põletatakse? Et igal aastal kulub rõivaste tootmiseks ligikaudu 108 miljonit tonni taastumatuid ressursse ja maha võetakse 120 miljonit puud? Või et ühe puuvillase pluusi valmistamiseks kulub (kogu tsüklit arvesse võttes) 2 700 liitrit vett, mis on sama palju kui keskmine inimene joob 2,5 aasta jooksul. Mida saaksid ka sina juba täna teha, et sellisele statistikale mitte kaasa aidata?

Kui tihti Sa riideid ostad? Mitu korda Sa neid kannad?

Võrreldes 2000 ja 2014 aastaga, ostetakse 60% rohkem riideid ja hoitakse poole vähem (kantakse üks kord või üldse mitte!).

Aastas:

  • läheb 85% toodetud tekstiilist prügimäele;
  • tekstiili tööstus põhjustab 20% kogu tööstusliku veereostuse kogumahust ja
  • 10% kogu maailma CO2 hulgast (see on rohkem kui lennu ja mereliiklus kokku).

Milles seisneb probleem?

Kas teadsid, et keskmiselt 40% kõigist ostetud riietest jäävadki riidekappidesse ega jõua kunagi ostja selga?

Rõivatööstusel on keskkonnale märkimisväärne mõju ning see on just viimaste kümnenditega hüppeliselt kasvanud – praegu tarbitakse maailmas aasta jooksul 400% rohkem rõivaid kui 20 aastat tagasi.

Üks tuntud tekstiilitööstuse materjale on puuvill, mida lisaks rõivatööstusele kasutatakse ka näiteks kohvifiltrite või telkide valmistamiseks. Puuvillataim vajab kasvuks väga palju vett ning kiireks ja produktiivseks kasvuks kasutatakse ka palju putuka- ja taimetõrjevahendeid. Näiteks on vaja 1 kg puuvilla tootmiseks, millest on võimalik valmistada üks T-särk ning üks paar teksaseid, 20 000 liitrit vett.

Odavamat sünteetilist siidi valmistatakse puidumassist, mille tarbeks võetakse maha üha enam metsa, ning siidi töötlemiseks kasutatakse palju kemikaale, mis jõuavad tootmisest loodusesse (ka põhjavette ning edasi toiduahelasse). Kõige tipuks on palju kasutusel sünteetilisi materjale, mille tootmiseks on vaja palju vett ja energiat ning mis lagunevad looduses aastakümneid. Tekstiil on üks kõige keerulisemaid jäätmeliike, mida pole lihtne ümber töödelda, seetõttu jõuabki suurem osa meie äravisatud riietest kas prügimäele või põletisse.

Keda see mõjutab?

Tarbija tasandil saab igaüks hoolt kanda selle eest, et toetada oma valikute ja ostudega keskkonnasõbralikke tootjaid ning ümbertöötlemist/taaskasutust. Igaüks saab suures osas ka kontrollida seda, kuhu tema kasutatud riided jõuavad..

Kuidas on probleemi juba proovitud lahendada?

Otsi infot

Teadmised on meile alati abiks ning internet ja Google on selles osas hindamatu väärtusega. Parim viis maailma muutmisse panustada on enese harimine nii probleemide kui ka nende lahenduste osas.

Mõned mõtted siin LINK

Kellele on väljakutse suunatud?

Oodatud on kõik õpilased, õpetajad, lapsevanemad jt kogukonnaliikmed.

Kuidas saaks noored panustada?

Analüüsi enda riiete ostmise harjumusi – millise rõivabrändi riideid leidub su riidekapis kõige rohkem või kus on su riided peamiselt toodetud (made in…)? Uuri selle firma tausta ja selgita välja, kuivõrd oluline on selle brändi jaoks keskkonnasäästlikkus. Mida on keskkonnasõbralikuma tootmise heaks tehtud või tegemata jäetud?

Vaata üks riidetööstuse keskkonnamõjudest jutustav video või film (mida võid altpoolt meie leitud soovituste hulgast valida) või leia ise hoopis mõni uus teemakohane film, mida sooviksid teistega jagada.

Kas sina eelistad pigem tavapoode või teise ringi kauplusi? Jaga meiega oma kõige ägedamat teise ringi leidu (olgu see siis riideese või hoopis miski muu). Kui sa seni ei ole teise ringi kauplusi külastanud, siis nüüd on õige aeg! Leia mõni piirkonna taaskasutuspood ning planeeri lähiajal sinna minek.

Mida pean väljakutse võtmisel arvestama?

Võib juhtuda, et Sa hakkad planeedi, inimeste ja loomade heaolust rohkem hoolima.

Tutvu lisamaterjalidega

Film “Tõeline väärtus – tegelik hind” LINK

Kuidas tarbida eetiliselt moodi? LINK

The Future of Fashion is Circular LINK

Hea teada

  • Oleme valmis tulema kooli või noortekeskusesse rääkima
  • Soovi korral teeme huvitava töötoa, kuhu kaasame valdkonnas tegutsejad

Lisainfo

mirellmerirand@gmail.com

Millist mõju soovime väljakutse läbi luua ja kuidas seda mõõdame?

Maailm ei vaja käputäit inimesi elamas perfektselt nullkulu põhimõttel, maailm vajab miljoneid inimesi tegemas seda ebatäiuslikult.” Anne-Marie Bonneau.

Sinu väikesed sammud loevad!

Ajajoon

2. oktoober – Proovikivi avaüritus
. . .

Webinar eksperdiga

Ja nüüd tegutsema!

Lisa kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata. Kohustuslikud väljad on märgitud *

Postita