Kuidas uussisserändajate ja kohalike elanike omavahelist suhtlust ja läbikäimist suurendada minu linnas/vallas?

Tänasel päeval on välismaalaste peamine sotsiaalne võrgustik pigem mitte eestlaste vaid teiste välismaalaste hulgas. 2017. aasta integratsiooni monitooringu andmete põhjal puutuvad uussisserändajad kohalikega kõige enam kokku oma tööl või koolis, oluliselt vähem aga teistes olukordades – sõpruskonnas, vaba aega veetes. Ühelt poolt on loomulik, et sarnase taustaga inimesed mõistavad teineteist paremini ja moodustavad oma kogukonna. Samas BUI uuringu (2019) põhjal ei ole uussisserändajatel lihtne eestlastega sõpradeks saada. Sõbralike suhete loomise takistuseks peetakse negatiivseid hoiakuid kohaliku elanikkonna hulgas, ebakindlust ja usaldamatust, teatud sotsiaalsete harjumuste (nt võõraste inimestega rääkimine) puudumist ja ühise keele oskust.

Välismaalaste vähene suhtlus kohalikega tähendab, et välismaalased jäävad sageli kõrvale ainult eesti keeles või eesti keelt kõnelevate elanike seas jagatud üritustest ning seega võib vaba aja veetmine jääda ühekülgseks. Juhul kui puudub kontakt töövälise eluga, võib see viia mingil hetkel kapseldumiseni ning sealt edasi üksilduseni. See omakorda võib omada mõju vaimsele tervisele ja heaolule ning sundida inimesi ka Eestist lahkuma.

Kooskäimise platvormide puudus mõjutab nii uussisserändajaid kui kohaliku elanikkonda. Suurem läbikäimine eesti elanikkonnaga suurendab uussisserändajate kuuluvustunnet, sotsiaalset võrgustiku ja aitab ennetada üksindust ja vaimseid probleeme ning rikastab vaba aja veetmise võimalusi. Eesti elanike jaoks on ühistel kontaktidel ka potentsiaal vähendada eelarvamusi ja suurendada usaldust välismaalaste suhtes. Riigi ja omavalitsuse vaatest panustavad ühised kooskäimise platvormid uusisserändajate ja kohalike vahelisse lõimumisse ning sidusa ühiskonna kujunemisse. Väljakutse puudutab noori, kel on võimalus panustada ja nende kodukandis erinevate rahvuste vahelist suhtlust ja lõimumist toetada.

Eestis on välismaalaste võimaldatud rohkelt kohanemist toetavaid teenuseid. Vaata lähemalt: BUI uuring (2019) (lk 24). BUI uuringu järgi selgub, et nii eestlastel kui uusisserändajatel peab olema selge põhjus ühiseks aja veetmiseks, nt hobigrupp, tööalane tegevus, start-up ideed, häkatonid, vabatahtlik tegevus, (üliõpilas)organisatsioonid jne, laiendamaks oma võrgustikku.

Mõned näited mida on ette võetud toetamaks välismaalaste kaasatust vabaaja ja ühistegevustesse teiste eesti elanikega on järgnevad:

• välismaalaste paremaks kaasamiseks vabatahtlikena muudeti 2019 a Vabatahtlike
  värav (vabatahtliku töö võimalusi koondav veebiportaal) lisaks eesti- ja vene- keelele
  ka ka inglise keelseks.
• toetamaks eestlaste ja välismaalaste vahelisi kontakte korraldavad mitmed
  organisatsioonid, teiste hulgas näiteks Pagulasabi ja Tartu Rahvusvaheline Maja,
  ühisüritusi, kus saavad kokku nii välismaalased kui ka kohalikud
  (http://www.saametuttavaks.ee/).
• eestlastega kontakti leidmiseks on väga kasulik eesti keele oskus ning tänasel päeval
  on uussisserändajatele võimaldatud tasuta eesti keele õpe.

Oodatud on kõik õpilased, õpetajad, lapsevanemad jt kogukonnaliikmed.

Eestlase ja uussisserändajate vahel ei teki ühtekuuluvustunne iseenesest ning selle
tekkimiseks tuleks enam toetada kohalike ja sissrändanute vahelisi kontakte ning ühiste tegevuste võimalusi. Eelkõige kohalikul tasanadil (linnas, vallas jne) on ühistel kooskäimise/ tegemise platvormidel potentsiaal, et uussisserändajate ja kohalike elanike omavahelist suhtlust ja läbikäimist suurendada. Ühised kontaktid võivad vähendada ka eelarvamusi ja suurendada usaldust välismaalaste suhtes Eesti ühiskonnas.

Võimalused kuidas noored saavad antud proovikivi lahendmisse panustada:

• uurida kui edukalt on välismaalased oma kodukandis lõimunud kohaliku
  elanikkonnaga (nt viia läbi küsitlus, intervjuud sisserännanute ja kohalike inimestega,
  uurida ka riiklikul tasandil tehtud uuringuid).
• uurida milliseid samme on astutud riiklikul-, kohaliku omavalitsuse- ja kogukonna
  tasandil, et ühistegevusi soodustavaid platvorme luua ja seeläbi lõimumist toetada.
  Millised on head näited Eestis ja teistest riikidest.
• töötada välja näited millised ühiseid kooskäimise/ tegemise platvorme võiks enda
  kodukandis rakendada, et uussisserändajate ja kohalike elanike omavahelist suhtlust ja
  läbikäimist suurendada (võimalusel kaasake ideede väljatöötamisse ka rändetaustaga inimesi). Kes võiks nende platvormide ellurakendamise eest vastutada (riik, omavalitsus, ettevõtjad, kohalik kogukond, välismaalased, noored ise vms)?
• töötada välja võimalikud lahendused ja praktikad ühiste kooskäimise platvormide näol mida noored ise saavad ellu viia ja püüdke neid ellu rakendada
• mõelda välja mõni sotsiaalne ettevõte või algatus (üks hea näide sotsiaalsest ettevõttest, mis antud probleemi lahendab, on Köömen https://koomen.ee/)
• korraldada lõimumisega seotud küsimusi käsitlevaid üritusi, nt seminare, filmiõhtuidjne oma koolis ja kogukonnas (nt raamatukogu, kultuurikeskus jne). Näiteks üritusi, mille raames oma väljatöötatud ideid tutvustada.
• aruande koostamine uuringu tulemustest, läbiviidud tegevustest ning edaspidistest soovitustest. Ettepanekuid võib suunata ka kohalike omavalitsuse ametnikele.

Väljakutse lahendamisel on vajalik raporteerimine Mondole. Raporteerimine hõlmab ülevaadet läbiviidud tegevustest, kui paljude noorteni tegevuste läbi jõuti (osalejate nimekirjad ning osalejate tagasiside).