Kuidas lahendaksid selle väljakutse Sina?

Viimaste aastatega on sisseränne Eestisse ületanud väljarände. Järjest enam inimesi asub Eestisse, töötama, õppima või elama pereliikme juurde ning järjest rohkem eestlasi pöördub Eestisse tagasi. Samaaegselt on aga suurenenud väljaränne Eesti väiksematest asulatest, nii suurematesse Eesti keskustesse kui välismaale. Kuidas teha nii, et väljarände tõttu asulad tühjaks ei jää?

Väljakutse panustab järgnevate eesmärkide saavutamisse:

KAE-d:

Eesti 2035:

Väljakutse looja:

Partnerid:

Väljakutse tutvustus

Kuidas teha nii, et väljarände tõttu asulad tühjaks ei jää? Millised on lahendused, et vähendada väljarännet ning kuidas meelitada inimesi elama väiksematesse Eestimaa asulatesse? Kas ja mil määral võivad lahendused seisneda välismaal elavate eestlaste naasmises või välisriigi kodanike elamaasumises Eesti väikeasulatesse?

Loe lisa:

Milles seisneb probleem?

Viimaste aastatega on sisseränne Eestisse ületanud väljarände. Järjest enam inimesi asub Eestisse, töötama, õppima või elama pereliikme juurde ning järjest rohkem eestlasi pöördub Eestisse tagasi. Samaaegselt on aga suurenenud väljaränne Eesti väiksematest asulatest, nii suurematesse Eesti keskustesse kui välismaale. Rändeotsust mõjutavad kõige rohkem töökohtade vähesus, madalad palgad ning füüsiline elukeskkond. Statistikaameti andmetel näitab võrdlus linnast ja maalt välismaale lahkunute osas, et maa-asulates on lahkunute protsent ligi kaks korda suurem. Kui tööealine elanikkond paremate töövõimaluste ajendil lahkub, seisavad asulad silmitsi erinevate probleemidega. Väiksemates omavalitsustes muutub keerukamaks teenuste tagamine ning nende kvaliteet. Halveneb omavalitsuse arenguvõime ja tulubaas. See omakorda ajendab üha enam inimesi lahkuma, kas suurematesse keskustesse või välismaale. 

Keda see mõjutab?

Väljaränne väiksematest Eesti asulatest mõjutab kõige enam nende piirkondade endi elanikke ja nende tulevikuväljavaateid. Eelkõige noortel seisab ees valik, kas ja kuidas kohaliku arengusse edaspidi panustada.

Kuidas on probleemi juba proovitud lahendada?

Väljaränne väiksematest asulatest on riikliku tähtsusega küsimus. Eesti regionaalarengu strateegias 2014-2020 tuuakse välja, et keskustest kaugemad ja hõreasustusega maapiirkonnad vajavad kestlikku kohandumist uute oludega. Välja on töötanud piirkondlikud tegevuskavad (Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad) ning erinevate regioonide arengu toetamiseks vahendatakse riigi poolt siseriiklike ning Euroopa Liidu toetusi. Väljarände vähendamiseks saab valikuid teha ka kohalik omavalitsus, näiteks investeerides avaliku ruumi, sotsiaalvaldkonda või haridusse. 

Ühe võimalusena adresseerida väljarännet maapiirkondadest on püüda soodustada välismaal elavate eestlaste naasmist kodukanti. Toetamaks välismaal elavaid eestlasi, sh soodustades nende Eestisse tagasipöördumist on riiklikult rakendusel „Rahvuskaaslaste programm“, mille asendab 2021 aastal „Globaalse Eesti programm“. Teistest rahvustest sisserändajad asuvad tavapäraselt elama suurematesse keskustesse. 2014-2018a asusid Eestisse saabunud välismaalased peamiselt elama Harjumaale ja Tartumaale ning oluliselt vähem teistesse maakondadesse. Kas välismaalaste sisseränne võib olla üheks võimaluseks kahaneva rahvastiku ja ääremaastumise takistamiseks?

Kellele on väljakutse suunatud?

Oodatud on kõik õpilased, õpetajad, lapsevanemad jt kogukonnaliikmed.

Kuidas saaks noored panustada?

Kuigi regionaalarengu küsimused eeldavad samme nii riiklikul kui kohalikul tasandil, saavad ka noored ise kaasa rääkida ja astuda samme, et muuta eluolu oma kodukandis sellisel moel, et vähem inimesi sooviks lahkuda ning, et piirkond muutuks atraktiivsemaks sihtpunktiks ka potentsiaalsetele uutele elanikele.  

Võimalused kuidas noored saavad antud proovikivi lahendmisse panustada: 

  • uurida väljarände põhjuseid oma kodukandist ning mida on selle vähendamiseks juba teha proovitud (sh riiklikul-, kohaliku omavalitsuse- ja kogukonna tasandil). Milliseid samme on astutud teistes riikides/omavalitsustes/kogukondades väljarände adresseerimiseks ja millised on hea praktikad?
  • uurida milline on välja- ja sisserände võimalik mõju kodukandi (nt küla või linna) arengule
  • töötada välja võimalikud lahendused ning kes nende elluviimise eest peaks vastutama (riik, omavalitsus, ettevõtjad, kohalik kogukond vms)
  • töötada välja võimalikud lahendused ja praktikad mida noored ise saavad ellu viia, sh:
    • teavitustöö oma koolis või kogukonnas (aruteluringid, mini-arvamusfestival, filmiõhtud jms)
    • ettepanekute koostamine kohalikule omavalitsusele, riigi institutsioonidele, ettevõtjatele jne) 
  • aruande koostamine uuringu tulemustest, läbiviidud tegevustest ning edaspidistest soovitustest

Mida pean väljakutse võtmisel arvestama?

Proovikivi lahendamisel on vajalik raporteerimine Mondole. Raporteerimine hõlmab
ülevaadet läbiviidud tegevustest, kui paljude noorteni tegevuste läbi jõuti (osalejate
nimekirjad ning osalejate tagasiside).

Hea teada

MTÜ Mondo...
  • On valmis tulema kooli või noortekeskusesse väljakutsest rääkima
  • Pakub seminare kooliaasta jooksul
  • Kutsub külla MTÜ Mondo kontorisse
  • Toetab noortepoolse teavitustöö läbiviimist kuni 100 eur ürituse kohta
  • On valmis andma tagasisidet õpilaste ideedele ning tegema omapoolseid soovitusi

Lisainfo

Antud proovikivi lahendamine on osaliselt toetatud ja läbiviidud MTÜ Mondo projekti
„Jagatud teekonnad“: faktid ja lood rändest 21. sajandil, raames:

Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil

 

Kontakt: meelis@mondo.org.ee

Millist mõju soovime väljakutse läbi luua ja kuidas seda mõõdame?

Mõju noorte arengule:

  • Kas proovikivi lahendamine panustas noorte haridusse (st oli võimalik siduda proovikivi lahendamine ettenähtud ainekava ja üldpädevustega)
  • Kas noored tulid omalt poolt välja võimalike lahendustega – noore loovus ja ettevõtlikkus

Ühiskondlik / kogukondlik mõju:

  • Kas noorte poolt pakutud lahendus vastab valdkonna lahenduste headele praktikatele
  • Kas mõned noorte poolt pakutud lahendustest on praktikas ka noorte endi poolt rakendatavad (antud proovikivi lahendamise tingimus on, et noored viivad antud teemal läbi ka teavitustegevuse oma koolis ja/või kogukonnas).
  • Kas koostati raport/ülevaade väljarände põhjustest ning vajalikest sammudest väljarände adresseerimiseks 
  • Kui paljude inimesteni, sh teiste noorteni jõuti oma teavitustegevusega
  • Kas noored tutvustasid oma lahendusi ka otsustetegijatele (nt kohalik omavalitsus, kohalikud ettevõtjad vms)

Ajajoon

2. oktoober – Proovikivi avaüritus
. . .

Webinar eksperdiga

Ja nüüd tegutsema!

Lisa kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata. Kohustuslikud väljad on märgitud *

Postita