Jäätmeteta elu

Kuidas lahendaksid selle väljakutse Sina?

Eesti on võtnud eesmärgiks, et aastast 2020, tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest (Jäätmeseadus § 1363)

Paraku läheb 73% olmejäätmetest põletamisele ja prügilasse, vaid 27% võetakse materjalina ringlusse.

Statistika järgi on Eesti on Euroopa Liidus üks suurimaid sega-olmejäätmete tekitajaid. Eestis peab lõppema väga suures mahus sega-olmejäätmete teke. Kui me seda ei suuda, võib Eestit oodata kopsakas trahv.

Väljakutse panustab järgnevate eesmärkide saavutamisse:

KAE-d:

Eesti 2035:

Väljakutse looja:

Partnerid:

Inspireeriv TEDtalk jäätmeteta elustiilist

Milles seisneb probleem?

Statistika järgi on Eesti on Euroopa Liidus üks suurimaid sega-olmejäätmete tekitajaid inimese kohta ning peamiselt tuleneb see eestlaste vähesest soovist oma jäätmeid sortida (Õhtuleht “Eestlane ei viitsi prügi sorteerida. Vaja läheb piitsa ja präänikut”).

Kui lugeda jäätmeartiklite kommentaare meedias, siis võib leida erinevaid põhjendusi, miks inimesed ei sordi. Mõned arvamused on huvitavad, mõned on murelikud, aga paljud on lihtsalt ettekäänete leidmised. Nimekirja põhjustest pani kokku Katrin Jõgisaar Bioneerist.

Inimesed ei sordi jäätmeid, sest:

  • nad ei viitsi;
  • nad arvavad, et keegi jäätmejaamas teeb seda nagunii, kuna jäätmed on materjal;
  • nad ei taha tekitada ettevõttele kasumit;
  • nad peavad sortimist alandavaks;
  • köögis pole ruumi;
  • pakendite vältimisega peaks tegelema pood (samas pakendita leiva osmist või purkide kaasas kandmist peetakse tüütuks);
  • usutakse, et kõik läheb samasse prügiautosse;
  • teenust peetakse liiga kalliks;
  • jäätmefirmalt oodatakse tasu prügi eest;
  • soovitakse igale pakendile pandimärki;
  • soovitakse tasuta konteinereid;
  • prügi läheb kodus ahju;
  • usutakse, et jäätmeid ei teki;
  • sortimine on liiga keeruline;
  • Eesti inimene ei pea jäätmefirmale tasuta tööjõuks olema;
  • trahv tuleb nagunii, enam ei muuda midagi;
  • jäätmefirmad kasutavad eestlaste kohusetundlikkust ära;
  • tootjatega tuleb tegeleda, mitte tarbijaid sundida;
  • tuleb leiutada pakendid, mida ei pea sortima;
  • nad ei viitsi pakendeid loputada;
  • avalikud konteinerid on nagunii olmeprügi täis topitud (tellitakse kõige väiksem olmeprügi konteiner ja kui see täis saab, viiakse üle jääv praht sortimiskastidesse);
  • avalikud konteinerid ja jäätmejaamad on liiga kaugel;
  • jäätmejaamades peab maksma;
  • ringmajandus on utoopia;
  • nad ei taha maksta asjade eest, mida endal enam vaja ei ole;
  • nad põletavad prügi lõkkes;
  • jne

Keda see mõjutab?

Tarbija tasandil saab igaüks hoolt kanda selle eest, et toetada oma valikute ja ostudega keskkonnasõbralikke tootjaid ning ümbertöötlemist/taaskasutust.

Kuidas on probleemi juba proovitud lahendada?

Mis aga oleks, kui mõtleksime jäätmetest kui ressursist? Me viskame ära nii palju asju, mille valmistamisse on keegi pannud oma loovuse, energia, raha, materjale, loodusvarasid… Mis siis kui mõtleksime kõigest, mille ära viskame, kui ressursist ja plaaniksime asja loomise hetkest asja ennast või selle materjali taaskasutada?

Ringmajandus, sinine majandus, “hällist hälli” on vaid mõned nimetused ideedele, mis viimastel aastakümnetel on aina populaarsust kogunud üle maailma. Mõnes riigis on lausa eesmärgiks seatud minna üle täielikult ringmajandusele. Ka ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärgid (SDGd) puudutavad loodusressursside tarka kasutust, jäätmete tekkimise vähendamist, jäätmete sorteerimist ning nende keskkonnasõbralikku käitlemist.

Palju häid mõtteid: Suletud ringi blogi LINK

Kellele on väljakutse suunatud?

Oodatud on kõik õpilased, õpetajad, lapsevanemad jt kogukonnaliikmed.

Kuidas saaks noored panustada?

Kui mõelda, mida saaksime ära teha Eestis, oma koolis või kogukonnas, siis tasub hoida silma lahti ning uurida ka kogemuste kohta mujal maaimas. Võib-olla leiad põnevaid ideid oma algatuseks. Võib-olla muudab aga sinu algatus tervet maailma. Ükskõik, mida otsustad teha, soovitan sul ühtaegu unistada suurelt, kuid teisalt olla ka realist. Mida suudad ühe semestri jooksul ära teha või algatada? Mis on sinu algatuse lühiajalised väljundid vs. pikaajalised eesmärgid?

Inspiratsiooni tegevusteks

  • Kooli jäätmete audit

Kas tead, kui palju ja milliseid jäätmeid teie koolis kõige rohkem toodate? Tegelikult ei pea sa isegi kõiki jäätmeid kokku korjama ning seda läbi sorteerima. Sa võid näiteks intervjuuerida kaasõpilasi, õpetajaid, kokatädi, kooli koristajat ja majandusjuhti. Aga võite ka nädala jooksul vaadelda, mis jäätmeid ja kui palju koguneb näiteks teie klassi prügikasti. Ambitsioonikalt võib aga ette võtta kogu kooli jäätmete mahu mõõtmise ja jäätmete tüübi hindamise. Kuidas seda teha? Kellele see kasulik oleks?

  • Ideede võistlus jäätmete vähendamiseks või sorteerimiseks

Korraldage võistlus, kus kaasata tervet kooli mõtlema välja ideid, kuidas jäätmete tekkimist vähendada ja sorteerimist suurendada.

  • Kooli/kodu/kogukonna komposter

Kas saaksite ehitada oma koolis või kodus kompostri, et komposteerida erinevaid biojäätmeid? Kuidas seda ehitada? Mida oleks veel vaja teha, et selle kasutamine edukas oleks?

  • Tõsta teadlikkust!

Kas oled mõelnud, et võib-olla inimesed lihtsalt ei tea, kuidas jäätmeid enda elus vähendada või sorteerida? Tee kampaania. Vt inspiratsiooni Zero Waste blogist: https://zerowastehome.com/

  • Kirbuturg või riiete vahetus

Kõigile meeldib aegajalt oma karderoobi vahetada ja uusi riideid soetada. Samas kulub riiete valmistamiseks tohutul hulgal ressurssi ning palju vanu riideid lõpetab oma elutee prügimäel. Kirbuturg või riiete vahetus on hea viis oma rõivastele uus omanik leida ja seeläbi jäätmete tekkimist vähendada.

  • Toote elutsükli analüüs ja uue toote loomine

Kas tead, millest mingi toode tehtud on ja mis sellega juhtub selle eluea lõpus? Võta näiteks mõni toode, mida igapäevaselt kasutad. Analüüsi seda ringmjanduse põhimõtetest lähtuvalt? Kuidas disainiksid sina toote, mille “elu jätkuks”?

Mida pean väljakutse võtmisel arvestama?

Võib juhtuda, et Sa hakkad planeedi, inimeste ja loomade heaolust rohkem hoolima.

Tutvu lisamaterjalidega

Film “Tõeline väärtus – tegelik hind” LINK

Kuidas tarbida eetiliselt moodi? LINK

Faktid prügi kohta LINK

Zero Waste Home LINK

Rohelise elustiili portaal LINK

Mida teha jäätmetega LINK

Tõetamm statistika olmejäätmete ringlussevõtt LINK

Hea teada

  • Oleme valmis tulema kooli või noortekeskusesse rääkima
  • Soovi korral teeme huvitava töötoa, kuhu kaasame valdkonnas tegutsejad

Lisainfo

mirellmerirand@gmail.com

Millist mõju soovime väljakutse läbi luua ja kuidas seda mõõdame?

Maailm ei vaja käputäit inimesi elamas perfektselt nullkulu põhimõttel, maailm vajab miljoneid inimesi tegemas seda ebatäiuslikult.” Anne-Marie Bonneau.

Sinu väikesed sammud loevad!

Ajajoon

2. oktoober – Proovikivi avaüritus
. . .

Webinar eksperdiga

Ja nüüd tegutsema!

Lisa kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avalikustata. Kohustuslikud väljad on märgitud *

Postita