kaks noort, ühel käes ruupor, üks näitab käega ülespoole

Kuidas lahendaksid selle väljakutse Sina?

Demokraatia mõiste on läbi põimunud esmapilgul keerukatest terminitest nagu legitiimsus, subsidiaarsus ja muud sarnased. Põhi- ja keskkooli ealise noore jaoks võib selline demokraatia käsitlus olla pehmelt öeldes vastumeelne, suurendades tõrget ja vähendades huvi kõige riigiteaduse ja ühiskonnaga seonduva vastu. Samal ajal on osalusdemokraatiast nüüdseks saanud ühiskonnamudeli lahutamatu osa. Juba 16-aastaselt noorelt oodatakse teadlikku kodaniku panust kohalike omavalitsuse valimistel osalemise kaudu. Aga valimised pole kindlasti ainuke viis osaleda valitemises. Kuidas peaksid/saaksid noored aktiivsemalt oma kodukoha ning riigi kujundamises kaasa lüüa?

Väljakutse panustab järgnevate eesmärkide saavutamisse:

KAE-d:

Eesti 2035:

Väljakutse lõid esialgu TLÜ tudengid ELU projekti raames.

Partnerid:

Eesti Koostöö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti

Koostöö Kogu logo
Korruptsioonivaba Eesti logo väiksem
Demokraatia pole vaid valimistel osalemine – vaata videost, kuidas Maria algatas projekti oma kodukohas ja kuidas see on levinud üle Eesti, muutes linnaruume rohelisemaks ja tervislikumaks.

Milles seisneb probleem?

Noorte valimisaktiivsus on Eestis üsna heal tasemel. Loe lisa:

  • https://www.stat.ee/et/uudised/2019/04/29/kui-aktiivsed-on-noored-kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimistel 
  • https://novaator.err.ee/1608367266/16-aastased-on-uhiskonnas-uhed-aktiivsemad-ja-isepaisemad-valijad

Viimase kaheksa aasta jooksul on ka noorte osaluskogude arv Eestis peaaegu kuuekordistunud – 2020. a. tegutses Eestis 81 noortekogu. Noorte osaluskogude arvu kasv näitab noorte suurenenud huvi kohalikul tasandil kaasarääkimise ning otsuste tegemise vastu.

Sageli on aga puudu sidusast teadmusest, et demokraatia on enam kui pelgalt valimised, heaoluriiki ei looda Toompeal ning ühiskonna heaolu sõltub igaühe panusest ja hoolimisest. 

Kahne ja Westheimer (2003) leidsid oma uuringus, et koolides ühiskonna-teemalises aineõppes ei pöörata piisavalt tähelepanu demokraatia toimimise aspektidele ja pühendunud teadliku kodanikkonna kasvatamisele. Rõhutatakse, et demokraatia ei toimi iseenesest ja autopiloodi režiimis ning ühiskonna toimimise teemade käsitlemisel on puudu kesksest käsitlusest teadliku kodaniku ja demokraatiale pühendumusest, teadlikust osalemisest ja hoolimisest. Ühiskonna heaolu suurendamine eeldab demokraatia ühisloomist. Omakorda demokraatia loomise protsess eeldab pühendunud ja informeeritud demokraatliku kodaniku koolitamist ja kasvatamist, seal hulgas aktiivset kaasamist, varases koolieas.

Lisaks peaksime tähelepanu pöörama vene ja eesti emakeelega noorte erinevale kodanikuaktiivsusele.

Kitsaskohti ka eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Mõningate andmete kohaselt on vene keelt kõnelevad noored isegi rohkem kodanikuühiskonda kaasatud kui eesti keelt kõnelevad, kuid samas on eesti suhtluskeelega inimeste hulgas vabatahtlikus tegevuses osalemise määr endistviisi palju kõrgem (52% vs. 44%) kui venekeelsetel (Kodanikuühiskonna programm „Tugev kodanikuühiskond“ 2021–2024). Vene keelt kõnelevate noorte ühiskondlikku tegevusse kaasamise suurendamine aitab kaasa ka ühiskonna sidususe suurendamisele ning ühiskondlikke lõhede vähendamisele.

Keda see mõjutab?

Probleem mõjutab põhikooli- ja gümnaasiumi ealisi noori. Samuti mõjutab probleem laiemalt ühiskonda, kuna tänased noored on homsed täiskasvanud ühiskonnaliikmed, sealhulgas ka avaliku sektori kujundajad ja riigijuhid. Kaasava demokraatia ja sidusa ühiskonna põhimõtted tuleb anda noortele kätte võimalikult varakult, luues seekaudu jätkusuutliku baasi ühiskonnale, kus osalusdemokraatia printsiibid on aktsepteeritud iseenesestmõistetavatena.

Kuidas on probleemi juba proovitud lahendada?

Noorte kodanikuhariduse ja ühiskondliku aktiivsusega tegelevad Eestis mitmed organisatsioonid ja vabaühendused. 

  • Eesti Noorteühenduste Liidu vedada on noortele ühiskonna küsimustes kaasa rääkimise võimalusi pakkuvaid projekte, nagu Osaluskohvikud, Euroopa Noortedialoog. ENL toetab kodanik-hariduslike tundide ja simulatsioonide läbiviimist. ENL Noorte osaluse fondist toetatakse projekte, mille fookuses on uute osalusvõimaluste loomine, olemasolevate osalusvormide arendamine ja noorte osalusvaldkonna võrgustikutöö. Eesti poliiterakondade noortekogud ning näiteks ka Euroopa Nõukogu tegelevad noortele demokraatia aluste tutvustamisega, rõhutades, et keegi pole sündinud heaks kodanikuks, mitte ükski rahvas pole sündinud demokraatlikuks – mõlema puhul tegemist protsessidega, mis arenevad terve elu. Noored inimesed tuleb kaasata nende sünnihetkest. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur – tegeleb noorte, noorsootöötajate ja noortevaldkonna arengu toetamisega ning rahvusvahelise koostöö edendamisega.

Lisaks on olemas mõned hariduslikud programmid: 

  • Hands-on vormis noortele suunatud kogukonnahariduslikku tegevust – kogukonnapraktikat – on korraldanud EMSL vabaühenduste liit ning Hea kodaniku infovärav. Kogukonnapraktika on kogemusõpe, mille käigus õpilased suunduvad vabaühenduse lühipraktikale. 
  • Proovikivi on uus algatus, mille raames noored saavad panustada oluliste kohalike, riiklike ja globaalsete probleemide lahendamisse õppetöö raames või noortekeskustes ning koostöös kogukonnaga. 
  • Nopi Üles toetab samuti noorte omaalgatuslike projekte mitte-formaalses hariduses. 
  • Archimedese noorteagentuur (noored.ee) innustab noori looma rahvusvahelisi projekte projektijuhtimise valikaine raames.
  • MTÜ Mondo maailmaharidus kursus ja materjalid innustavad noori mõtlema globaalselt ja andma oma panuse.
  • Rahvaalgatusel on koolidele suunatud kaasava eelarvestamise programm: https://kaasavkool.rahvaalgatus.ee/.
  • Ettevõtliku Kooli raames aidatakse noortes kujundada ettevõtlikku hoiakut. 
  • VitaTiimi projektid: https://www.vitatiim.ee/projektid

Sina saad panustada omal viisil ja seal kus oled! Mis on Sinu idee?! Võib-olla oled huvitatud oma projekti tegema koostöös mõne eelneva algatusega? Ära karda ühendust võtta! 🙂

Kellele on väljakutse suunatud?

Väljakutses on oodatud osalema kõik huvilised, kuid eelkõige on väljakutse suunatud valimisikka jõudvatele noortele vanuses 14-18 aastat.

Kuidas saaks noored panustada?

  1. Kindlasti saavad noored lihtsalt olla aktiivsed erinevatel teemadel kaasa rääkides ja algatusi luues näiteks siinsamas Proovikivi (proovikivi.ee) platvormil olevate väljakutsete raames. 
  2. Kuna aasta jooksul on mitmeid ühiskonnateemalisi tähtpäevi (kodaniku, demokraatia, vabariigi aastapäev, vabatahtlike, sallivuse päev jm), siis on võimalik siduda oma projekt  osalusdemokraatia ja demokraatliku ühiskonnaga seonduvate tähtpäevadega. Kuid kindlasti ei piira väljakutset sellega, vaid pigem on tähtpäevad üks võimalusi, millega projekt siduda.
  3. Teha ise lühivideosid osalusdemokraatia ja kodanikualgatuse teemadel, luues seeläbi omamoodi innustav õppevahend õpilaselt õpilasele. Projekti juhised leiab järgneva lingi kaudu:  https://drive.google.com/file/d/13stMu_QSRA6Br93vpJuJjoH1e_VjJPkM/view?usp=sharing 

Mida pean väljakutse võtmisel arvestama?

2019 aastal uuris ERR Novaator koos Euroopa Sotsiaaluuringuga noorte huvi poliitika vastu, ja leiti, et noored eelistavad osaleda poliitikas omal moel. Noored on varmad tegutsema mõne mittepoliitilise organisatsiooni heaks, kandma poliitilise sõnumiga märki või kleepsu, osalema demonstratsioonil ning allkirjastama petitsiooni. Ja kõige altimad on noored tegema veebis poliitilise sisuga postitusi: seda on teinud ligi 30 protsenti noortest. Projektide elluviimisel ja kajastamisel võiks eelistada noortele huvipakkuvaid koostöövorme ja kanaleid, nagu näiteks sotsiaalmeedia.

Väljakutse lahendamisel tuleb arvestada, et lahendus/projekt peaks olema huvipakkuvad ja haaravad noortele, tekitades soovi ise teha midagi sarnast. Taotleme „lumepalli efekti“.  Kindlasti võiks projekti elluviimisel mõelda teesidele „Demokraatia sõltub minust“, „Demokraatia on rohkem kui valimised“, „Demokraatliku ühiskonna loob igaüks meis“, „Igaühe panus on oluline“.

Tutvu lisamaterjalidega

ENL tegevjuhi Roger Tibar’ga kohtumisest üles nopitud mõte: 

“Influencerid tuleb leida endi seast!”

Nutivaramu Taskuhäälingu podcast osa 4: Noorte osalusest. Nutika noorsootöö vaatenurgast (03.07.2020) 

SALTO 04.06.2020 veebinar „Making Youth Participation Visible“

Arvamusfestivali arutelu (2019) „Noored vs otsustajad – noorte ootused uuele Riigikogu koosseisule“

Arvamusfestivali arutelu (2019) „Noored otsustajad kohalikes omavalitsustes“

Artikkel “Noorte jõud jäi valimistel nõrgaks” (2017) Õpetajate Lehes

Artikkel “Kuidas suhestuda noorte valijatega?” (2021) MIHUS

Väljakutse “Teadlik demokraatia”raamistiku väljatöötamisel kasutatud kirjandusallkiatega saab tutvuda siin: https://docs.google.com/document/d/1RxwIfvJ9MyVHaR9CDyeROGMO1WhDkG1kIGsw-woP6h8/edit?usp=sharing 

Hea teada

  • Oleme valmis tulema kooli või noortekeskusesse rääkima
  • Soovi korral teeme töötoa, kuhu kaasame valdkonnas tegutsejad
  • Oleme valmis andma tagasisidet õpilaste ideedele ning andma soovitusi ja tagasisidet

Lisainfo:

mirell@proovikivi.ee

Millist mõju soovime väljakutse läbi luua ja kuidas seda mõõdame?

Väljakutse eesmärk on laiendada noorte (peatsete valijate) silmaringi kodanikuühiskonna teemadel, tutvustades demokraatia mitmetahulisust, rääkides teadlikust hääletamisest ja kodanikuaktiivsusest. Seeläbi loodame motiveerida noori aktiivselt ühiskonnaelus osa võtma, suunata oma rolli ühiskonnas teadvustama ja tähtsustama ning „minust sõltub“ põhimõtet evitama. 

Soovitame väljakutse raames tehtud projektide mõju mõõta näiteks kogudes andmeid selle kohta….

  • kui palju noori osales projektis
  • mida projektis osalejad õppisid kodanikuks olemise kohta
  • kuivõrd suurendati noorte usku ja võimekust osaleda kogukonna- või ühiskonnaelu kujundamisel ja poliitilistes protsessides
  • milliseid lahendusi/tegevusi loodi noorte kaasmiseks/osalemiseks

Pikas perspektiivis võiksime väljakutse raames mõõta järgnevat:

  • noorte osalus vabatahtlikes ühendustesja kodanikualgatuses (noorte osaluse osakaalu kasv indikeerib projektide edukust; kasv tuleneb noorte huvist ühendustest ja algatustest osalemise vastu ja oma projektides enda kogemuse jagamine läbi meelepäraste kanalite)
  • osalejate arv kaasavatel sündmustel üle Eesti (Osaluskohvikud, Arvamusfestival, Kliimakogud jms)
  • noortepoolne algatus ja osalusdemokraatia teemalised postitused ja arutelud sotsiaalmeedias
  • valimisaktiivsus (vt. lisainfot: https://entk.ee/noortepoliitika/statistiline-hetkeolukord/, artikkel “Noored kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“)

Ja nüüd tegutsema!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Post comment