Proovikivi programmis osalenud õpetaja Merlin Jalajas Tallinna Kristiine Gümnaasiumist võttis vapralt 2021 a kevadel koos oma 6. klassiga ette Proovikivi tulevikuhariduse väljakutse.
Merlin kasutas projektipõhise õppe algfaasis õpilastega Tallinna Ülikooli tudengi Vishnu Raj’i loodud disainmõtlemise tööriista nimega “emotsioonikaart”, mis osutus populaarseks nii õpilaste kui teiste õpetajate hulgas (joonis 1). See andis õpilastele võimaluse hinnata erinevaid õppeaineid koolis lähtuvalt sellest, mis emotsiooni see neis tekitas. Analüüsiti ka põhjuseid.
Järgmistes faasides otsustati, et projekti väljundiks saab õpilaste enda poolt läbi viidud tund selles aines, mida nad soovisid paremaks muuta. Viimases faasis tehti rühmatööna varasematest rühmatöödest ka kokkuvõttev plakat (joonis 2).
Projekti viimase sessiooni järel tegi õpetaja Merlin ka osada õpilastega tulevikukooli teemal intervjuu. Vestlusringis Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 6. klassi õpilased: J, E, L ja S.
- Milline võiks/ peaks Tulevikukool teie arvates olema?
J: seal võiks olla rohkem loomingulisi ülesandeid. See peaks olema kool, kuhu ma tahan tulla, kus ma saaksin põhiainete kõrvale ise valikaineid valida. Valikaineid võiks olla palju, millest saaksin teha valiku.
E: lapsesõbralikum. Valikainete tundide arv võiks olla teada (näiteks mitu tundi peab olema ühes kuus), siis teaksin, mitu tundi saan valida.
S: rohkem rühmatöid ja vähem arvestuslikke töid.
E: arvestuslikud tööd võiksid olla näiteks paar korda poolaastas.
J: ja arvestuslike tööde tulemused võiksid olla protsentides, mitte hindelised.
L: vahetunnid võiksid olla täis aktiivseid tegevusi (näiteks erinevad mängud).
- Mida muudaksite praeguse õppetöö juures?
J: koolis võiks olla rohkem õppimist ja kodus vähem. Võiks olla nii, et jõuad enamus kodutöid koolis ära teha. Aktiivõpet võiks olla rohkem (näiteks inglise keele tunnis filmide vaatamine jne).
E: kirjalike ülesannete maht võiks olla väiksem ning tunnis võiks rohkem rääkida, arutleda erinevat teemade üle.
- Aga õpikud ja töövihikud?
J: õpik võiks olla, aga töövihik mitte, sest näiteks Opiqus on vajalikud harjutused olemas.
E: jah. Samas ei peaks igal aastal neid töövihikuid ära viskama. Nii saaks hoida loodust ja raisata vähem paberit. Prügi kogus väheneks.
- Seega võiks/ peaks Tulevikukool olema keskkonnasõbralik?
S, L, E, J: jaa.
E: näiteks geelpliiatsi tinade vahetamisele võiks olla alternatiiv. Võiks olla taaskasutatav geelpliiats/ pastapliiats. Vanasti kasutati väikseid tahvleid ja krihvlit. Ka nüüd võiks seostada vana ja uue (kasvõi aeg-ajalt).
- Mis saaks Tulevikukoolis digivahendite kasutamisest?
E: võiks olla võrdselt digivahendeid ja tavalist õpet.
J: võrselt mõlemat. Erinevad tegevused võiksid tunnis vahelduda.
E: liigne ekraani vaatamine on silmadele halb (distantsõpe kurnab silmi).
- Mida arvate Tulevikukooli õppekeskkonnast?
E: kool peaks käima haridusuuendustega käsikäes (näiteks puutetundlikud tahvlid on igas klassiruumis jne). Koolis olevad ruumid võiksid olla kaasaegselt sisustatud ja rohkem võiks olla ruumi.
J: võiks olla võimalus koolile raha annetada (näiteks mingi konkreetse asja ostmiseks).
E: või heategevusfond, kuhu saaks teha annetuse (näiteks raamatute annetamine).
- Olite ise oma klassikaaslastele õpetajad. Kuidas teile see meeldis ning missugune peaks olema Tulevikukooli õpetaja?
S: olin natuke närvis.
J: poisse on raskem õpetada.
L: see meeldis, aga läksin natuke närvi.
J: õpetaja peab olema eeskuju. Ta peab tahtma oma ainet õpetada.
E: õpetaja ei pea olema kogu aeg kuri ja range, vaid sõbralik.
- Kas te tahaksite ise tulevikus õpetajad olla?
E: võib-olla. Vabatahtlikuna. Tahaksin tulla ja teha muutusi.
S: pigem jah, aga ma ei ole päris kindel veel.
J: ei.
L: võib-olla. Vabatahtlikuna.
- Kas Tulevikukoolis võiks olla rohkem projektõpet?
J: ja.
E: ja. Samas võiks olla võimalus valida, millises projektis osaled.
L: ja.
Vestlesime klassis veel pikalt erinevatel kooliga seotud teemadel. Tänasin neid oma mõtete jagamise eest ning loodan omalt poolt, et võib-olla mõned nende soovidest/mõtetest tuelvikus ka täituvad. – Merlin
