Uurisime Järveotsa Gümnaasiumi õpetajatelt Hellelt ja Rutilt, milline on nende kogemus Proovikivis projektiõppega. Helle ja Ruti alustasid oma väljakutsega 2020 kevadel.
Miks liitusite Proovikiviga (GTL Laboriga)?
Helle: Meie kooli õppejuht saatis koolituse info ja õpilastega millegi uue katsetamine tundus mulle põnev väljakutse.
Ruti: Mind kutsusid GTL Laborisse kolleegid, sealt sain ideid, kuidas projektiõpet oma koolis rakendada.
Kirjeldage lühidalt oma Proovikivi projekti. Millis(t)e klassi(de)ga seda tegite? Kui pikalt see kestis? Kas oli üks projekt terve klassi peale või mitu erinevat projekti?
Helle: Algul plaanisime, et teeme mitme klassiga, kuid enda ajalimiidi tõttu otsustasime teha koostööd ja valisime klassi, kus mõlemad õpetame.
Ruti: Jah, sest mitme klassiga korraga läks esialgu projektõpe keeruliseks. Lõpuks osales üks üheksas klass, kus nende püstitatud probleemi uurimiseks ja lahendamiseks lõimisime bioloogia, geograafia ja eesti keele. Tunnid toimusid kord nädalas lõimitud ainete tundide ajal.
Helle: Terve klassi peale oli küll üks projekt, kuid õpilased tegelesid probleemiga rühmades ja siis analüüsisime tulemust ning tegime üldise kokkuvõtte. Projektiga tegelesime intensiivselt esimese poolaasta, kuid distantsõppe tõttu jäi kokkuvõte tegemata.
Ruti: Aga nüüd oleme kaasanud uue üheksanda klassi eesmärgiga see projekt lõpuni viia.
Milline nägi välja projektipõhise õppe läbiviimise protsess teie jaoks? Kust alustasite? Mis olid teie jaoks olulised tegevused õpetajana?
Helle: Alustasime probleemi leidmisega. Kõigepealt toimus ajurünnak, mille tulemusel selgus probleem. Seejärel kasutasime “Maailma kohviku” meetodit, et kirjeldada probleemi, leida selle põhjused ja tagajärjed. Töö toimus rühmades. Õpetajatena püüdsime õpilasi suunata, kuid mitte anda konkreetseid vastuseid. Nad pidid ise uurima ja vastused leidma.
Ruti: Meie õpilased võtsid eesmärgiks uurida, kas ja kui suur probleem on meie koolis pinge ja stress.
Helle: Kõige suurem õpikogemus ilmnes küsitluste koostamisel – esialgsete küsimuste vastused ei andnud projektis osalejatele infot. Küsimustiku koostamise ja läbiviimise tõhustamiseks tuli Proovikivi meile kooli appi.
Miks otsustasite koostööd teha? Kuidas lõimisite oma aineid projekti raames?
Helle: Koostöö tundus parem variant kui üksi tegemine, sest nii saime projekti oma ainetega paremini siduda ja rohkem aega planeerida. Koostöö õnnestumiseks pidasime maha mitu omavahelist koosolekut, et otsustada kuidas edasi minna.
Ruti: Koostöö eesmärk oli, et igal õppijal, sh meil endal, oleks huvitav, sest projektipõhises õppes on ju õpetaja ka õppija rollis.
Kuidas õpilased sellist õpet vastu võtsid?
Ruti: Õpilastele meeldis, sest tund oli mitmekesisem, kuigi õpiti ikka vastavalt õppekavale.
Helle: Distantsõppe ajal tutvustasime projekti võimalusi ka 8. klasside õpilastele, kes olid väga huvitatud projektis osalemisest. Nendega teemegi sel aastal edasi.
Kuidas arenesite õpetajana selles protsessis? Kui teeksite midagi jätkates või uut projekti alustades teistmoodi, siis mis see oleks?
Helle: Õpetajana arenesin päris palju just selles osas, et ei pidanud nende tekkinud probleemi kirjeldama või seletama, vaid õpilased said ise otsida ja siis toimus arutelu. Mina õpetajana juhtisin protsessi ja õpilased toimetasid. Kui vajasin lisajõude, siis Tallinna Ülikooli üliõpilased viisid läbi töötubasid ja muutsid projekti veelgi huvitavamaks. Uue projekti puhul oskan juba rohkem läbi mõelda, kuidas protsessi juhtida ja milliseid lisaressursse kasutada.
Ruti: Minul tekkis soov käesoleval õppeaastal viia projektõpet läbi viienda klassiga. Oluline on aineõpetajatega koostöö planeerimine ja edasine järjepidevus.
Mida soovitate õpetajale, kes alles mõtleb alustada oma Proovikivi projekti läbiviimist?
Helle: Julgust projektiga alustada seeläbi märgata muutusi nii endas kui ka õpilastes.
Ruti: Proovikivi ärgitab koolides projektiõpet, mis muudab õppetöö põnevamaks, kogemusrikkamaks ja annab tavaõppest paremaid tulemusi.
