Tehnoloogia areng ja riskid – parem on olla looja!
Vaid üks põlvkond tagasi oli internet ainult ühendus mõnede ülikoolide vahel. Esimene elektrooniline kiri saadeti välja aastal 1971. Esimene veebileht loodi aastal 1991. 2018 aastaks on maailmas juba u 2 miljardit veebilehte ja see arv suureneb pidevalt (vt: mitu veebilehte on maailmas). Täna ei tähenda internet vaid e-kirjade saatmist ja informatsiooni kogumist: seal toimub elektrienergia jaotus, ostude tegemine ja jälgimine, igapäevasuhtlus ja veel palju muud. Erinevad seadmed on ühendatud internetti: lisaks arvutitele ja nutiseadmetele ka telerid, külmikud, lambipirnid, meditsiinilised seadmed, autod, jne. Koos interneti potentsiaali positiivse arenguga on samavõrra eksponentsiaalselt arenenud ka selle negatiivsed aspektid.
Väljakutse panustab järgnevate eesmärkide saavutamisse:
KAE-d:
Eesti 2035:
Väljakutse looja:
Partnerid:
Iseseisev õpe – kas Eesti koolide tulevik?
Iseseisev õpe – LINK
Aina rohkem on arutluse all küsimused:
- Kuidas tehnoloogia muudab hariduse kättesaadavust?
- Kas kool kolib internetti?
- Kas koolimaja on tulevikus vaja?
- Kuidas muuta kvaliteetne haridus kõigile lastele kättesaadavaks, olenemata elukohast ja kooliskäimise võimalusest?
- Kuidas korraldada elukestvat haridust?
Ja keegi ei tea vastust.
Milles seisneb probleem?
Ennustatakse, et 65% tänasest algkooli õpilastest töötavad tulevikus kohtade peal, mida pole veel olemas. Kuidas neid selleks ette valmistada? Milliseid oskusi on vaja õpetada? Ja võibolla veel tähtsam küsimus – kuidas neid oleks vaja õpetada?
Sest õpetatavate materjalide sisu on kaasajastatud aasta-aastalt ja selle kvaliteedi üle ei saa me kurta. Kuid meetodid – kuidas õpetatakse – ei ole ajas väga palju muutunud.
Keda see mõjutab?
Tänases kiires maailmas, ei saa keegi lubada endale luksust, et ta lõpetab õppimise. Iga inimene peab vähemalt paar-kolm korda aastas oma teadmisi uuendama, midagi ümber õppima ja juurde õppima. Me lihtsalt elame ühiskonnas, mis on sõltuvuses tehnoloogiast – ja juba ainuüksi see kooslus nõuab meilt olema aktiivsed õppijad.
Haridussüsteemis ongi mõnevõrra keeruline, kuna enam ei tea kas kana peaks õpetama muna või hoopis vastupidi. Kuid kindel on see, et õpetaja ja õpilane on muutunud võrdseks partneriks, kes üksteise teadmisi täiendavad.
Kuidas on probleemi juba proovitud lahendada?
On olemas palju erinevaid platvorme ja algatusi (enamjaolt startup ettevõtted, keda lühendina kutsutakse EdTech idufirmad), kes kõik proovivad haridussüsteemi heas mõttes lammutada ning uusi väärtusi luua.
Rohkem infot erinevate ettevõtete kohta on võimalik leida nt siit:
Kellele on väljakutse suunatud?
Oodatud on kõik õpilased, õpetajad, lapsevanemad jt kogukonnaliikmed.
Kuidas saaks noored panustada?
Pakkudes välja erinevaid mõtteid, võimalusi ja lahendusi kuidas nende arvates võiks õppetöö korraldatud olla.
Tutvu lisamaterjalidega
- Meet the school with no classes, no classrooms and no curriculum – LINK
- 9 Things That Will Shape The Future Of Education LINK
- Artikkel: Tehnoloogia roll hariduses
- Artikkel: Kas tulevikuõppimine on läbi tegevuse?
Hea teada
- Oleme valmis tulema kooli või noortekeskusesse rääkima
- Soovi korral teeme huvitava töötoa, kuhu kaasame valdkonnas tegutsejad
Lisainfo
Mirell Merirand
mirell@proovikivi.ee
